Segadus 26.10.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Kui päris aus olla, siis ma päris täpselt ei oskagi kommenteerida, mida ma tunnen või tahan.
Aga ilmselgelt on mul stress, mis järjest rohkem süveneb. Ei oska väljundeid leidagi, kuidas ennast maandada. Magamata öid on mul juba küll ja küll - õhtuti lähen voodisse ja magama jään alles mõne tunni pärast, see vastu hommikuti ei saa ma kuidagi ülesse. Üks päev juhtus nii, et lihtsalt magasin 12 tundi järjest. Ärritudes hakkavad mul juba käed värisema (vahest terve keha).
Samas on mul tervisega probleeme (kilpnäärme alatalitlus tekib juba vaikselt - endokrinoloogi järelvalve all ma olen). Kooli lõpetamine on käsil - see pole kuigi suurt muret tekitav asi (kui, siis natuke).
Ma ei jõuaks kõiki oma muresid siia kirja panna...
Kirjutan teile selle pärast, et esiteks tekitab minus hirmu see, et ma peaksin olema praegu õnnelik inimene, sest pulmad ukse ees (samas nagu oleksin ka, aga vahest kahtlen selles). Inimene, kellega abiellun on minu jaoks mu maailm (temas ma ei kahtle - toetab mind täielikult).
Tahaks oma mõttemaailma muuta, selles mõttes, et maailm ei tunduks mulle nii karm ja ebaõiglane - prioriteedid on mul kõik sassis, ükskõik mida ma ka teeks ja kui hästi ma teeks, ma ei jää kunagi iseendaga rahule.
Vahest mõtlen, et peaks psühholoogi jutule minema, aga ei oska mina midagi nii täpselt rääkida, polekski nagu midagi rääkida, aga samas on süda sees nii raske (vahest on tunne, et isegi hingata on sellepärast valus).
Äkki te saadaksite mulle suunavaid küsimusi, kuidas ma saaksin iseennast aidata, et oma mõtteid korrastada ja prioriteedid paika panna.
Vahest ma teen isegi sääsest elevandi - piltlikult öeldes ja ma keeran ise ennast nii üles, et lähen endast täitsa välja kohe (vahest ma üritan seda varjata,sest saan ise ka aru, et see pole õige).
Segane kiri, aga äkki te saate aru, miks ma teile kirja kirjutasin.