parimates aastates, parajalt paks ja sõpradeta 31.05.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!

Olen 23-aastane neiu, kes on igal elurindel parasjagu nii puntras, et peab kohe valima, millest kirjutada. Praegusel kevadisel ajal on põhimureks aga üksindus. On tunne, et ma ei suuda kuidagi inimestega kontakti saavutada. Olen kasvanud üksiku lapsena, lasteaias ei käinud. Mu vanemad olid üle neljakümne, kui sündisin. Praeguseks on nad pensionärid, tegutsevad kodus või suvilas ja NEIL EI OLE MITTE ÜHTEGI SÕPRA. Kooli minnes avastasin, et on mängureegleid, mida ma ei tea. Kodus sisseharjutatud viisakus, tagasihoidlikkus ja järeleandlikkus viisid selleni, et olin mitu aastat "peksukott", kellele tatiseid paberkuule juustesse pilluti. Mu "parimad sõbrannad" leidsid alati uue parima sõbranna, kellega koos minu üle ilkuda. Ignoreerima ja irvitama õppides sain kooli mööda ja astusin ülikooli. Leidsin sõpru, avastades varem või hiljem ikkagi, et mina vajan neid rohkem kui nemad mind. Praeguseks on enamik neist juba teistesse linnadesse kolinud. Oli ka armusuhteid, püsivaim neist (kuid praeguseks lõppenud) jättis mulle päris toreda tutvusringkonna, kus minusse hästi suhtutakse (when I'm around). Kuna tean, et mu endine armsam (kelle maha jätsin) ei tunne end minu seltskonnas hästi, väldin ma tema külastamist, kuid tema korter on kahjuks nende tuttavate peamine kogunemispaik. Ja fakt on see, et mitte keegi neist ei helista mulle kunagi, et küsida, kuidas mul läheb või kus minuga kampa lüüa. Pean leiutama üha uusi põhjusi, et neile külla minna. Ja kui see ei tööta, siis jõlgun mööda kohvikuid, avastades ikka, et olen ainuke, kes istub lauas üksi.



Tundub, et ma ei suuda öelda ega teha midagi, millega inimestele meelde jääda, end huvitavaks teha. Telefon vaikib päevad läbi. Tundub, et mind unustatakse hetkel, mil ma vaateväljast kaon. Ja kõige jubedam on kujutleda, et see nii jääbki - põgusad tutvused töökaaslastega, võibolla kunagi suhted oma pere ringis, pläägutamine laste klassikaaslaste mammadega, ilmajutt naabritega - ja lõppkokkuvõttes - mitte kedagi. Nagu mu oma vanematel. Ma ei tunne selle maailma mängureegleid. Ma ei käi kellelegi "pinda", aga seega ei jäta ma ka kellegi meelde endast märki maha. Ma ütlen, mida mõtlen, ega suuda mittemillestki tundide kaupa muliseda. Ma ei sõima kedagi ega riputa end ka kellelegi kaela - ja ma ei jää kellelegi meelde.



Vabad ja vallalised üle-kahekümne naised võivad ju kurta, et "ikka veel" pole Härra Õiget leidnud, aga tundub, et tüüplahenduseks on veiniõhtu sõbranna(de)ga. Härra Õige võib oodata, mina eelistaksin hetkel sõpru, kellega veini võtta või kasvõi kinoski käia. Aga mida teha?

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Teie probleemi kirjeldus on küllalt põhjalik ja probleem hästi sõnastatud "mul ei ole sõpru". Sõprussuhteid on väga erinevaid. Igaühel meist on oma ettekujutus sellest, mida tähendab omada sõpru või olla sõber. Keda me nimetame sõbraks, kui kaua peaksid sõprussuhted püsima, kas sõprus on midagi igavesti kestvat või see on mööduv, kui tihti peaks sõpradega kohtuma, mida koos tegema, kuidas ma ise peaksin käituma, mida tegema, et suhted säiliksid jne, jne. Mõnikord juhtub nii, et meie ettekujutus ja tegelikkus ei lähe kokku. Sellisel juhul võime me ennast tunda kurva ja pettununa. Probleem võib olla seotud ka Teie varasemate kogemustega. Tundub, et koolikiusamine on kogemus, mida Te truult endaga kaasas kannate ja Teil tekib ikka ja jälle mõte, et mind ei taheta. Arvatavasti on veel hulga mõtteid ja hoiakuid, mis vajaksid üles leidmist ja ümber hindamist. Siis saaksite hõlpsamini lahendada ka oma probleemi. Soovitan tingimata võtta ette käik psühholoogi juurde. See aitaks endas ja oma suhetes selgusele jõuda. Minge kellegi juurde, kes teeb kognitiivset teraapiat. See on lähenemisviis, mis tegeleb just mõtete, tunnete ja hoiakutega.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

ärevus,jälgimistunne,reaalsustaju puudumine

nimelt mul on väga suur segadus tekkinud elus. ma ei saa kõige lihtsamate asjadega enam hakkama. tugev hirm ja jälgimistunne on peal.ei suuda keskenduda.iga pisemgi asi häirib nt liiga vali heli jne.

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, aitäh küsimuse eest. Soovitan pöörduda uuesti psühhiaatri poole, kui ütlete, et ravimid on varasemalt teid veidi aidanud. Psühhiaater suunab ka sobiva teraapia juurde, et vähendada ärevuse sümptomeid ...

Loe edasi

Lapse uneprobleem

Tere.
Oleme hädas 2 aastase (kohe 3ks saava) lapse õhtuse magamapanekuga. Oleme nüüdseks kõigi soovitusi proovinud (ise kõrval olnud, muinasjuttu lugenud, laulnud unelaulu, jätnud ta ise tegutsema ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, soovitan nõu pidada unenõustajaga, kes oskab anda täpsemaid soovitusi ja võib vajadusel tulla ka koju konsulteerima. Kui teile tundub, et laps on emotsionaalselt raskes olukorras, siis võite ka pöörduda ...

Loe edasi

Kaalu langus ja stress/hirm

Kas kehakaalu langus võib olla seotud stressi või hirmuga?

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Kaalumuutused on sageli seotud stressiga ning see võib põhjustada nii kaalutõusu kui kaalulangust. Krooniline ehk pikaajaline stress mõjub kehale negatiivselt ning selle põhjus tuleb ...

Loe edasi

Psühholoogiline probleem

PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID
Olen hetkel 27 aastane ja tunnen muret natukene enda vaimse tasakaalu osas. Mul on läbi elu olnud väga palju masenduse ja nö autistlike perioode, kus ma vajan üksindust ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Aitäh, et kirjutasite. Olete väga teadlikult kirjeldanud ja mõistnud oma elus toimuvat ja on hea, et teadlikult abi otsite, kuna perekonnast on kaasa tulnud palju probleeme ja läbi rääkimata muresid. Ma ...

Loe edasi

Ebamugavuse tunne

Tere, umbes aasta on kestnud mul selline probleem, et ma ei saa kanda rinnahoidjaid, kohe, kui ma rinnahoidja selga panen, hakkab meeletult ebamugav ja südamesse lööb justkui valu ja tahaks kohe need ära ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, teil on õigus, see võib olla seotud hirmude või ärevusega. Soovitan proovida rinnahoidjat kanda erinevates olukordades, nt kodus enne magamaminekut, kui te olete üksi turvalises keskkonnas. Ehk on ...

Loe edasi

Maksahaigus ning kanep.

Nädal tagasi sain teada, et mul oli soole- ning maksapõletik ning maks on küllaltki kahjustada saanud rakkude hävimise näol. See tulenes arvatavasti pikast alkoholi ning sünteetiliste narkootikumide kuritarvitamisest. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere, soovitan selle küsimusega pöörduda arsti poole, kes oskab paremini aidata seoses selle probleemiga.

Loe edasi

Ärevushäire ja meeletu ülemuretsemine

Tere
sain 3 aastat tagasi lapse ning kogesin 4 kuud hiljem õhtuti ärevushooge ning lõppes sellega , et see ärevus kestis terve nädala , ilma pausideta , ilma , et rohud/rahustid oleksid aidanud.Lõpuks ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Ärevushäired ning depressioon mõjutavadki väga elukvaliteeti ja te teete õigesti, et sellele abi otsite. Ärevushäired on väga laialt levinud ja seda kogevad paljud inimesed oma elu jooksul. ...

Loe edasi

Lapse rahutu uni

Tere

Olen mures oma kahe aastase lapselapse pärast. Laps on alates sünnist saati halva unega olnud ja ka päeval veidi kärsitum. Kuid selle ma panin selle arvele, et ees kasvab teine laps. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Tavapäraselt on väikelapse uneprobleemid mööduvad. Regulaarne unerežiim on tõesti kasuks nii lapsele kui vanemale ning seda soovitan võimalusel alati jälgida. Rinnaga toitmine ei tohiks ...

Loe edasi

Lapse öine uni.

Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere!

Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida ...

Loe edasi

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi