Õige ravi 18.03.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Probleem , mille pärast kirjutan on järgmine. Ma ei taha minna psühholoogi juurde , sest ma arvan, et ma tean ise paremini. Loen kõikvõimalikku kirjandust psühholoogiast , psühhiaatriast jms. Enamasti vastavaid kõrgkooli õpikuid. Olen käinud ülikoolis ka psühholoogia loengutel ja eksameid sooritanud. Mulle lihtsalt näib ,et psühholoogid esitavad mulle tuntuid lähenemiskohti vastavate probleemide lahendamiseks ja mulle ei ole seda vaja. Enamasti üritatakse kindlaks teha minu hoiakuid jms., et leida probleemi põhjus. See kõik on ju õige, aga tulemus on ,et pärast visiite tunnen ma ennast sama teadmatuna , kui enne. Lihtsalt ma kuulen samu asju, mida ma teoreetiliselt juba tean. Aga millegipärast ei oska ma ennast nendega aidata.

Probleem on ka selles ma saan asjadest aru , kui need on kirja pandud. Välja öeldud laused aga hajuvad kõik eri suunas ja ei moodusta ühtset mõtet. Ühesõnaga vestlus kulgeb minu jaoks liiga kiiresti ja ma ei suuda mõtteid organiseerida , nii et endast välja tuua see , mida ma tegelikult pean oluliseks.

Võiks ju kodus valmis mõtelda ,aga väljaöelduna kaotavad nad tähenduse , mis neil oli kodus. Nad kõlavad tühjalt. On alles jäänud vaid mõte ja puudub emotsioon. Selliselt ma enam teagi, mida ma mingi lausega varem täpselt mõtlesin. Ka ei suuda ma piisava kiiruse ja adekvaatsusega reageerida psühholoogi küsimustele. Konkreetste asjadega ei ole häda ,aga kui küsimus vähegi puudutab minu emotsioone või suhtumist , siis ma ei taha kiiresti seisukohta võtta ja vastata. Ma tahan põhjalikult järele mõtelda ja seejärel esitada analüüsi tulemused. Kõlab tobedalt, aga nii see on.

See ongi põhjuseks , miks ma tahan minna psühholoogi juurde. Et jõuda selgusele iseendas, selleks et endaga hakkama saada. MMPI on mul 2 korda näidanud kõrget skisoidsuse taset. Samas ma ei jõua selgusele, on see ikka tõsi või on õigem vältiv isisksus. Mõlemas on midagi õiget ja nende peamised kriteeriumid ei aita seda paika panna. Psühhiaater ravib mul depressiooni koos ärevusega(cipramil).

Ma ei pea ju lõppude lõpuks kogu psühholoogia teooriat omandama, et suudaksin aru saada , mida ma endaga ette võtma pean. Kellega ja kuidas ma peaksin suhtlema , et tekiks konstruktiivne ravi?



Ette tänades

Segadus(24)