Ajutiselt lahku? 12.10.07 / Psühholoogia
Külastaja küsib:
Tere,
Olen oma elukaaslasega elanud koos 5 aastat. Tõsistest suhetest olen mina temal teine, tema minul päris esimene. Tegu on äärmiselt positiivse, rõõmsameelse ja avatud inimesega. Minu perega-sugulastega sai ta algusest peale väga hästi läbi ja ta võeti kiiresti omaks. Muidugi hakkasid aegamisi ilmnema mõningad iseloomujooned, mis kumbagi poolt häirisid. Mina näiteks olen üle 30, aga välja näen nagu poisike ja tõtt-öelda olen kohati ka hingelt selline. Seda mitte vast igapäevases tähenduses - teiste hinnangul olen ma intelligentne, vastutustundlik, heasüdamlik ja äärmiselt leplik inimene, kellega võib alati arvestada ja kes on ka majanduslikult suht heal järjel. Teisalt olen ikka veel võrdlemisi lapsik (meeldib näiteks autoga sõitmine kui tegevus, ja arvutimänge mängida). Suhtlemine pole mul tugevam külg - saan hakkama ja üldiselt peetakse mind vist meeldivaks kaaslaseks, aga päris vabalt suudan suhelda küll ainult inimestega, keda ma põhjalikult tunnen. Samuti ei meeldi mulle eriti reisimine, kuna mind häirivad kõikvõimalikud sellega seotud sekeldused. Elukaaslase negatiivsema poolena võib nimetada pehmelt öeldes olematut korraarmastust (see pole küll ka minu tugevam külg, aga meie kooselus on igapäevane kraamimine ja nõude pesemine sujuvalt minu õlule veeretunud, kuna vastasel juhul näeks korter nädalaga välja nagu sarimõrvari eluase). Samuti häiris mind mõnda aega mõneti pillav eluviis (kallid söögikohad, virnade viisi raamatuid jne), kuna olen ise üles kasvanud väga vaestes oludes. Peale esimest suurt armastust hakkasid vead muidugi rohkem häirima ja üritasin nende osas muutusi esile kutsuda, rääkides sellest korduvalt (ta möönis neid ja sai muidugi oma vigadest aru), kuid erilist tulu see ei toonud, ju siis pole iseloom lihtsalt selline. Tõtt-öelda kehtib sama ka vastupidi - kui mulle heideti ette liig vähest väljaskäimist ja soovimatust reisida, siis tagantjärgi vaadates oleksin võinud ennast küll märksa rohkem kokku võtta (kui mitte arvestada töölähetusi, siis esimesel puhkusereisil käisime paraku alles sel kevadel). Pikapeale leppisin tema puudustega ja õppisin nendega elama. Viimasel ajal tundus elu enam-vähem rööpas olevat.
Niipalju sissejuhatuseks. Paar nädalat tagasi saabus ta pooleaastaselt välislähetuselt ja sisuliselt esimese asjana lennujaamast tagasi jõudes teatas, et leidis endale teise ja tahab lahku minna. Et ma olen küll igatepidi tore inimene, aga liiga passiivne tema natuuri jaoks. Peale pikka positiivset ootust mõjus säärane avaldus eriti karmi pauguna ja paar päeva elasin nagu udus. Ega see talle ka kergelt ei tulnud - on näha, et ta kannatab niimoodi haiget tegemise pärast omajagu.
Nüüdseks on toimunud mõningad muutused. Esialgu kindlana tundunud soov lahku kolida on asendunud ebamäärase segadusega, et kas see ikka oli õige otsus. Mõnevõrra on kindlasti oma jälje jätnud minu pere ühene hukkamõist säärasele truudusetusele ning ta kardab samasugust reaktsiooni tuttavate-kolleegide poolt (teiste inimeste arvamus läheb talle siiski korda). Mina ise andestasin talle üsna kiiresti, paari-kolme päevaga, ja oleksin valmis koos jätkama. Seni ongi ta minuga kokku jäänud, saame omavahel sõbralikult läbi, kuid kahjuks pole minu silmis edasist erilist arengut toimunud (või kuidas võtta - alguses tundus kohatu isegi käest kinni hoida või üksteist kallistada, mida nüüd ikka aeg-ajalt toimub - võib-olla ma ootan liiga palju liiga kiiresti). Oleme käinud jalutamas ja probleemidest rääkinud - kohati tundub, et kainelt võttes ta tahaks jätkata, samas märgib, et tunded on ikkagi mujal jne. Selline olukord pole mõistagi meeldiv, kõige hullem on kohatine lootusetuse tunne. Olen end ikka tugevaks inimeseks pidanud ja siiani oma elus suutnud kõik probleemid enda jaoks selgeks mõelda, aga nüüd pole saanud kahe nädala jooksul korralikult töödki teha, keskendumisega on tõsiseid raskusi.
Mõned tuttavad on soovitanud kindlasti lahku kolida, kuna nii peaks teine pool kõige kiiremini aru saama, millest ilmajäämisega tegelikult riskib. Ise kardan, et kui pool aastat juba olime lahus, siis selline täiendav lahkuminek ainult süvendaks neid kahtlusi. Teisalt tunnen, et kui vastaspoole tundeid liiga kaua pean ootama, siis see on samuti talumatu. Mida peaksin tegema? Kui lahku minna, siis mil määral (kui üldse) peaks ühiseid tegevusi edaspidi ette võtma?
Arst vastas:
dr Irene Kalvet
Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ
Tere!
Kui Te armastate meest ja soovite temaga koos elada, siis soovitan veidi vaeva näha ja enda käitumist veidi muuta. Kõigepealt pöörake rohkem tähelepanu endale. Lubage endale mõni uus riideese, tehke uus soeng...ja kutsuge mees teatrisse või restorani. Eesmärgiks olgu olla kaunis ja meeldiv naine nii väljas kui ka kodus. Kuna olete mehele andestanud ja elate koos, siis tehke mehe lõplik valik lihtsamaks. Mehel on raske olla Teiega koos vaba ja õnnelik, kui ta teab, et peab oma eksimusest ja tunnetest Teile pidevalt aru andma.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.
Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Nõuanded teemal: Psühholoogia
ärevus,jälgimistunne,reaalsustaju puudumine
nimelt mul on väga suur segadus tekkinud elus. ma ei saa kõige lihtsamate asjadega enam hakkama. tugev hirm ja jälgimistunne on peal.ei suuda keskenduda.iga pisemgi asi häirib nt liiga vali heli jne.
Vastas dr Triinu Stanford
Tere, aitäh küsimuse eest. Soovitan pöörduda uuesti psühhiaatri poole, kui ütlete, et ravimid on varasemalt teid veidi aidanud. Psühhiaater suunab ka sobiva teraapia juurde, et vähendada ärevuse sümptomeid ...
Loe edasiLapse uneprobleem
Tere.
Oleme hädas 2 aastase (kohe 3ks saava) lapse õhtuse magamapanekuga. Oleme nüüdseks kõigi soovitusi proovinud (ise kõrval olnud, muinasjuttu lugenud, laulnud unelaulu, jätnud ta ise tegutsema ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere, soovitan nõu pidada unenõustajaga, kes oskab anda täpsemaid soovitusi ja võib vajadusel tulla ka koju konsulteerima. Kui teile tundub, et laps on emotsionaalselt raskes olukorras, siis võite ka pöörduda ...
Loe edasiKaalu langus ja stress/hirm
Kas kehakaalu langus võib olla seotud stressi või hirmuga?
Vastas dr Triinu Stanford
Tere
Kaalumuutused on sageli seotud stressiga ning see võib põhjustada nii kaalutõusu kui kaalulangust. Krooniline ehk pikaajaline stress mõjub kehale negatiivselt ning selle põhjus tuleb ...
Psühholoogiline probleem
PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID
Olen hetkel 27 aastane ja tunnen muret natukene enda vaimse tasakaalu osas. Mul on läbi elu olnud väga palju masenduse ja nö autistlike perioode, kus ma vajan üksindust ...
Vastas dr Triinu Stanford
Aitäh, et kirjutasite. Olete väga teadlikult kirjeldanud ja mõistnud oma elus toimuvat ja on hea, et teadlikult abi otsite, kuna perekonnast on kaasa tulnud palju probleeme ja läbi rääkimata muresid. Ma ...
Loe edasiEbamugavuse tunne
Tere, umbes aasta on kestnud mul selline probleem, et ma ei saa kanda rinnahoidjaid, kohe, kui ma rinnahoidja selga panen, hakkab meeletult ebamugav ja südamesse lööb justkui valu ja tahaks kohe need ära ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere, teil on õigus, see võib olla seotud hirmude või ärevusega. Soovitan proovida rinnahoidjat kanda erinevates olukordades, nt kodus enne magamaminekut, kui te olete üksi turvalises keskkonnas. Ehk on ...
Loe edasiMaksahaigus ning kanep.
Nädal tagasi sain teada, et mul oli soole- ning maksapõletik ning maks on küllaltki kahjustada saanud rakkude hävimise näol. See tulenes arvatavasti pikast alkoholi ning sünteetiliste narkootikumide kuritarvitamisest. ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere, soovitan selle küsimusega pöörduda arsti poole, kes oskab paremini aidata seoses selle probleemiga.
Loe edasiÄrevushäire ja meeletu ülemuretsemine
Tere
sain 3 aastat tagasi lapse ning kogesin 4 kuud hiljem õhtuti ärevushooge ning lõppes sellega , et see ärevus kestis terve nädala , ilma pausideta , ilma , et rohud/rahustid oleksid aidanud.Lõpuks ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere
Ärevushäired ning depressioon mõjutavadki väga elukvaliteeti ja te teete õigesti, et sellele abi otsite. Ärevushäired on väga laialt levinud ja seda kogevad paljud inimesed oma elu jooksul. ...
Lapse rahutu uni
Tere
Olen mures oma kahe aastase lapselapse pärast. Laps on alates sünnist saati halva unega olnud ja ka päeval veidi kärsitum. Kuid selle ma panin selle arvele, et ees kasvab teine laps. ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere
Tavapäraselt on väikelapse uneprobleemid mööduvad. Regulaarne unerežiim on tõesti kasuks nii lapsele kui vanemale ning seda soovitan võimalusel alati jälgida. Rinnaga toitmine ei tohiks ...
Lapse öine uni.
Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi ...
Vastas dr Triinu Stanford
Tere!
Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida ...
Kuidas end muuta?
Tere!
Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...
Vastas dr Tõnu Ots
Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi