üksi iseendaga 08.11.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Mul on tunne, et lähen hulluks. Nimelt tunnen end tohutult üksikuna. Kolm aastat tagasi armusin ja hakkasin oma kallimaga peatselt ka koos elama (peale keskkooli). Loomulikult oli tema kõige tähtsam ja ma loobusin igasugustest muudest tegevustest ja ka mu sõbrannad jäid tahaplaanile. Peale selle oli mu noormees väga armukade ja ei tahtnud ise ka muud teha kui minuga koos olla. Nüüd aga on asjad teistmoodi. Meil on küll väga hea ja tugev suhe, kuid ma tunnen ikkagi end üksikuna. Mu elukaaslane on muutunud jälle selliseks inimeseks, kes suhtleb teistega ja teeb igasugu asju. Tal oleks nagu kogu aeg midagi teoksil. Ühesõnaga ta on õnnelika ja rahul ja ei saa kohe kuidagi aru, mis mul viga on ja miks ma põen. Mina aga muud ei teegi. Mul ei ole mitte ühtki sõpra sõna otseses mõttes. Mu kahest endisest sõbrannast on mõlemad Eestist jäädavalt lahkunud ja peale selle vihkab üks neist mind igavesti, nii, et temaga ma arvestada ei saa. Mul pole kedagi, kellega vabal ajal midagi ette võtta, ei ole kedagi, kellele helistada, kirjutada, oma muredest rääkida. Nädalavahetustel käin oma vanematekodus, mis masendab mind veelgi. Mind tabavad suvalisel hetkel masendushood, ma vihkan end ja tunnen, et ma pole midagi väärt. Ma tõesti ei leia endas mitte midagi, mille poolest ma oleksin eriline. Ma ei oska enam suhelda. Koolis on kõigil keegi, kellega ollakse pidevalt koos jne. Mina aga istun loengute vahepeal üksi. Olen proovinud sõbruneda ja sulanduda sisse, aga mul on selline tunne, et keegi ei pane mind tähele. kõik suhted on juba välja kujunenud. Mu mees ütleb, et armastab mind ja et ma olen maailma parim. Mul on seda aga raske tunnetada, sest ma ei armasta ennast. Kõigepealt peab oskama ennast armastada ja siis saab alles tõeliselt armastada teist. Ei ma ei taha oma mehest lahku minna. Ma tahan teada, miks ma olen selline haige inimene. ma nutan iga päev ja mind valdab kohutav ängistus ja ma tean, et sellel ei tule lõppu, see on juba kestnud 3 aastat. Tahaks mõnikord lihtsalt korteris asju vastu seina puruks visata aga see ei aita. Kuna olen üliõpilane, siis pole mul ka eriti raha, et millegagi tegeleda, pean maksma korteri üüri jne.

Igatahes mul on tunne, et ma olen juba hulluks läinud ja mõtlen, et millal mind mõni tõsine hoog tabab, kaua ma veel vastu pean. enesetapule ma mõtlen, kuid ei tee seda kindlasti, sest tegelikult tahan ma elada. Aga praegu on mul tunne, et elu läheb must mööda.

Ma peaks psühholoogi juurde minema, kuid ma ei tea, kuidas see mind aitaks.



Kristi

Arst vastas:

dr Elen Kihl

Psühholoogilise Nõustamise Keskus SENSUS Tartu ja Pärnu osakonnad

Tere, Kristi!

Sa kirjutad oma kurbusest ja ängistusest, mis vaevab Sind juba 3 aastat. Need tunded ja mõtted, mida Sa kirjeldad (ma vihkan end ja tunnen, et ma pole midagi väärt; ma ei leia endas mitte midagi, mille poolest ma oleksin eriline; ma ei oska enam suhelda), viitavad depressioonile, mis on tõenäoliselt kestnud juba pikemat aega. Depressiooni puhul tavaliselt nii ongi, et me ei suuda enam rõõmu tunda nendest asjadest, mis meil on hästi ja probleeme näeme mustemates värvides kui nad objektiivselt on. Depressioon on häire, mille raviga ei tasu viivitada. Ta kipub süvenema ja muutuma krooniliseks. Kui Sa oled Tartu inimene, soovitan Sulle dr. Kadri Toomlat, kes võtab vastu Psühholoogilise Nõustamise Keskuses SENSUS.

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

hädas iseendaga

Tere, ei tea kas kirjutan õigesse kohta, aga ei osanud ka kuhugile mujale pöörduda. Minu mure on järgmine. Umbes kaks kuud tagasi hakkasin suhtlema toreda noormehega, armusin temasse, arvan et ka tema ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere Piret!
Armastades kedagi, tuleks Teil meeles pidada seda, et Te ei peaks tema käitumist muutma hakkama. Palju huvitavam on temaga üha rohkem tuttavaks saada ja ennast tutvustada. Hea ja kindla ...

Loe edasi

alkoholism

Olen üksik leseks jäänud lapsi koolitav kõrgharidusega naine. Majanduslikult tulen toime, aga üha enam saab selgeks, et igaõhtusest väikesest tipsutamisest on saanud sõltuvus. Joon peaaegu igal õhtul ...

Vastas dr Elen Kihl

Alkoholsõltuvuse raviks sobib hästi kognitiiv-käitumuslik teraapia. Vajadusel kasutatakse ka ravimeid. Soovitan alustada psühhoteraapiaga, et probleemi süvenemist ära hoida ning joomist vähendada. Töö ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi