"Mustad mõtted" 29.06.06 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Ma kirjutan teile oma elukaaslase murest, tema ise ei julge sellega kellegi poole pöörduda. Nimelt on tal pidevalt nn. mustad mõtted. Ta ise kirjeldab neid kui mittetahtlikud ideed, ebareaalsed ning need on seotud nii minu kui teiste temale kallite inimestega (vennaga, venna lastega jne). Näiteks kardab ta õnnetusi, kardab kaotada lähedasi inimesi. Pabistab pisikeste asjade pärst.

Selle leevendamiseks on ta iga halva mõtte peale hakanud kolm korda üle õla sülita, mis tema arvates hoiab ära selle mõtte teostumise, kuid neid mõtteid on nii palju kogunenud ja sülitamine on muutunud häirivaks. Ta ei karda kunagi, et tema teeb kellelegi haiget, vaid et keegi saab haiget, või kui ta midagi teeb, saab selle tõttu keegi haiget, ja kui ta ei sülita siis juhtubki see, mida ta katdab. Kui tal mõni "halb mõte" pähe tuleb võib ta muutuda tigedaks ja pahandada nt. minuga mitte millegi pärst, ka muutub ta ka väga armukadedaks. See kõik vaevab teda kohutavalt, sest ta ei taha nii mõelda ja veel vähem sellega mulle haiget teha.

Ta on leidnud väga sarnase olukorra kirjelduse ka internetist

http://www.nami.org/Template.cfm?Section=By_Illness&Template=/TaggedPage/TaggedPageDisplay.cfm&TPLID=54&ContentID=23035

Ta on olnud alati positiivne ja elurõõmus inimene, kuid nüüd on ta pidevalt kurva või paha tujuga. Ma olen proovinud teda küll aidata, aga sellest pole kasu olnud. Psüholoogi juurde ta ei julge minna ja ise arvab, et antidepresantide tasemel ta veel pole, aga lugedes internetist oma seisundi kohta on ta aru saanud, et see on haigus. Kõik see tekitab temas väga palju süümepiinu.

Ma loodan, et Oskate meid aidata, mingi lahendus või teraapia peaks ju seda leevendama.

Ette tänades!