Olen nii närviline 25.09.01 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen viimasel ajal väga närviliseks muutunud. Olen 24.a., laps on 2.a., käin täiskohaga tööl + kaugõppes. Koju jõuan küll mõne inimese arvates vara (kella 18 paiku), kuid siis olen nii väsinud, et ei taha lapsega enam tegeleda. samas ma saan aru, et laps ei ole selles süüdi. aga mul on vaja veel söök teha ja pärast nõud ära pesta, elamine korda teha jne jne. mees jõuab taaliselt koju kella 20 paiku. ta armastab meie last ja tegeleb temaga, kuid sellest on siiski vähe, kui laps läheb varsti peaole tema kojujõudmist magama. Olen muutunud kodus näägutajaks, mida ma kõige rohkem vihkan naiste juures. lahendust ma leida ei oska. töölt ma ära tulla ei saa, mulle meeldib kui elamine on korras jne. Viimasel ajal õhtuti nutan, lihtsalt on selline kurbus peal. õhtud on juba pimedad ja ma muutun alati hästi depressioonseks siis. mees ütleb, et olen nagu teismeline, et nutan. ma ei saa sinna midagi teha.