hirm 18.01.05 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!

Ei teagi, kas mu mure on tavaline või erakordne, aga siin ta on. Nimelt olen varsti nii kaugele jõudnud, et vaja õpilasest tööinimeseks hakata, kuid tööle minek hirmutab mind väga. Olen paaris kohas tööl käinud ning eriti üle nädala ei pea vastu, sest ma lähen endast nii välja, kartes midagi vussi keerata, et tööle jõudes ei tea kohe, kust arvutigi käima panna. Viimases kohas käisingi kaks nädalat, kuid rohkem ei pidanud vastu, sest olin kogu aeg nii pinges, et ei saanud terve see aeg magadagi, täiesti liialdamata. Ma kardan, et ajan midagi vussi ja siis lithsalt karjutakse mu peale. Või ma ei teagi, kas kardan hoopis vastutust. Ma võin mõistusega asja võtta, et mida teine inimene mulle teha saab, aga kui on konkreetne situatsioon, siis on jälle asjad halvasti.
Kõige hullem on see, et mul ei ole põdeda halva hariduse vms pärast. Ja omade või sõprade seltskonnas olen pigem mina paljude asjade algataja. Ka kooliasjad lähevad reeglina kergelt ja täiest valutult, eksamid ei tekita mingit olulist pinget ega adrenaliinivoogu. Aga tööga siis niimoodi. Hirm kohe kooli lõpetada, et mis siis küll saab. Kuigi kooli lõeptamiseks on vaja ka praktika sooritada... Ja see on nagu üks surnud ring. Ma võiks oma teadmistega kenasti tööl käia ja kooli kõrvalt kogemusi ning raha teenida, kuid ei saa kuidagi. Ja siis on see tülpimus ja kõik segamini. Teeb tuju halvaks, et ei saa hakkama jnejnejne. Ja piinlik on nagu ka, et ise hakkama ei saa. Mida teha võiks?

aitäh ette!