stress ja depressioon 05.11.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on mure, mis rõhub mu hinge ja ma tunnen et ei suuda kuidagi sellest jagu saada. Mure selles, et mu elukaaslane on kaotanud igasuguse huvi minu vastu. Oleme noored ja koos elanud küll vaid paar kuud, kuid tuttavad olnud pikemalt. Kui alles nädal tagasi oli kõik ok, siis praegu on tema pool vaid tühjus, ta isegi ei taha enam seksi. Tema väidab, et ta ei taha kedagi endale lähedale lasta, sest ta kardab haiget saada uuesti (et iga suhe lõpeb kunagi nii või naa ja tema seda valu ei taha jälle). Siin kohal peaks mainima, et tema eelnev (ja ainuke) suhe oli tõesti õudusunenägu. Ja minu plaanid pole kunagi olnud ka väga tõsiseks ajada suhet.

Mulle tundub et ta on lihtsalt kohutavas stressis. Kokku kolimise alguses läks ta uude kohta tööle ja kolimiseks pidi ta ka linna vahetama (keskkonna muutus). Tema töö iseloom nõuab talt ka pidevat füüsilist pingutust, aga ta on enda sõnul rahul oma tööga. Praegused pimedad päevad-ööd teevad nagunii oma töö. Ta isegi ei taha enam oma hobiga tegeleda, millega ta vanasti ainult tegeleda tahtiski.

Praegu jõudsime lahenuseni, et annan talle aega. Ütlesin talle et ma temast nii lihtsalt ei loobu (sest mul on ikkagi sügavamad tunded tema vastu), tema mulle midagi kindalt ei öelnud. Ütles, et tahab rahu ainult. Ma olen nõus talle aega ja rahu andma mõni aeg, aga ma ka tean, et ma ei suuda teda nii vaadata. Tahaks kuidagi tema tuju muuta. Ma ise pole ka kindlasti süüst puhas, olen ise ka stressis ja tusases tujus viimasel ajal. Tema oli veel ainuke, mis mulle rõõmu pakkus. Olen ise sellise vastasoo tõrjumise perioodi elus üle elanud ja tean mida ta tunneb. Aga ma ei tea kuidas ma suudan talle selgeks teha, et mina ei suuda elaleski nii halb inimene olla kui tema ekspruut. Aga ma ei tea kusotsast alustada, kui ta isegi ei lase mul end puudutada (isegi kallistada enam mitte).

Sooviks kõiksugu nõu kuidas aidata teda ja kuidas ennast. Ennast ma veel oskan aidata, aga tema isegi ei teadvusta endale, mis tema põhimure on vaid lähtub vaid tagajärgedest. Kas mul on üldse põhjust loota, et asi kunagi muutub meil?

Oleksin väga tänulik igasuguse nõu ja info kohta.