Viha 08.09.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 26 a naisterahvas, kellel on rahuldust pakkuv töö ja oma kodu olemas. Kolisin just lahku elukaaslasest, kellega 3,5 aatat koos elasin. Algatajaks mina ise, kuna me iseloomud ei sobinud. Olen suhteliselt ebastabiilse närvisüsteemiga ja samuti ka tema, nii tundsingi, et seda suhet jätkates, lõpeb see minu jaoks hullumajaga 8tagamaid on muidugi palju, mis hetel ei oma siin tähtsust) Aegajalt olen tarviatnud psühhiaatsri soovitusel Seroxati ja siis on olnud väga hea olla. Aga nagu ma selle lõpetan, nii suudan ennast magama nutta ja hommikud ei ole tavaliselt targemad. Iseenesest olen ma seda tahtnud, et ta ära läheks mu juurest, aga nüüd kui see juhtunud on, ei tunne ma ikka ennast õnnelikuna. Tema leidis kohe uue naise, kelle juurde kolis ja ma tunnen, et see häirib mind, kuidgi ei tohiks, saan sellest mõistusega aru! Nii, iseenesest ei ole see suhte lõpp kõige suurem probleem, saan aru, et vajan lihtsalt uue olukorraga harjumis aega ja tean et saan endaga ise väga hästi hakkama. Muret teeb mulle aga see, et ma suudan mingi hetk kaotada sedasi enesekontrolli (vihastan mingi tühise asja peale või tunnen, et mulle on kohutavalt liiga tehtud) et teen endale ise haiget: tavaliselt hammustan ja närin oma käsi või siis peksan randmeid vastu seina, nii et need järgmistele päevadel siniseks lähevad. Nii, mõistusega saan aru, et nii ei tohi endale tehaja pärast on enda pärast häbi, et nii nõrk olen. Aga see hetk ei ole ma võimeline oma viha kontrollima.... Kaotan sedasi enesevalitsemise ainult siis, kui olen üksi! ja pehmelt öeldes tekib mul hiljem, kui olen rahunenud, enda ees hirm. Peale viimast korda (4 päeva tagasi) on mul siiamaani peavalu ja see teeb mind nagu veel rohkem ärevaks, et põhjustan ju ise endale selliseid vaevusi. Varasemalt juhtus selliseid asju minuga harva (aastas korra kaks), aga nüüd pea iga kuu. Enamus ajast pean endaga sisevõitlust, et üks osa ütleb, et ma olen oma elust väsinud ja teine osa, et nii tühiste asjade peale ei saa nii äpu olla!!! Aga oskate nõu anda, kuida kontrollida viha??? Käin trennis, läbin sõpradega palju jne jne, aga viha kontrollida ei oska :-((
Ette tänades!

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Teie poolt kirjeldatud enesekontrollile eelneb kindlasti mõni mõte(või olukord), mis sellise reaktsiooni vallandab. Püüdke jöuda nende mõtete jälile. Kui olete saanud selgeks, et mõne konkreetse mõtte puhul vallandub vihahoog, siis järgmise sammuna tuleks selle mõttega tööd teha. Näiteks mõtlete:"keegi minust ei hooli". Nüüd tuleks kriitiliselt sellesse suhtuda ja püüda see mõte ümber lükata. Pole ju tõsi, et keegi Teist ei hooli. See on ju Teie peas tekkinud mõte, mitte teiste suhtumine Teisse. Harjutage nende mõtete muutmist. Kui Te ise toime ei tule, pöörduge psühholoogi poole.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

kerge ärritatavus

Tere

Olen loomu poolest väga rahulik inimene, selline mitte eriti aktiivne ja pigem passiivne tegutseja. Kuid vahel, kui näiteks mees teeb midagi sellist , mis mulle ei meeldi nt. teeb ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Inimesed on niivõrd erinevad, et ei oska Teie rahustamiseks ega enesest arusaamiseks mingeid näiteid tuua. Parim, mida Te teha saate, on otsida kellegi (psühholoog-psühhoterapeudi) abiga ...

Loe edasi

psühholoogia

Tere! Olen 34.aastane naine, paar aastat tagasi jättis abikaasa mind 3.a.lapsega maha; põhjendusega, et ta ei oska kellegagi koos elada. Ka varem oli ta maha jätnud 2 naist ja lapsed nendega koos. Osade ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!



Kõigepealt sellest vihast. Viha ja kurbus mahajätmise pärast on üsna tavalised tunded. Eks mahajätmine tähendab ju miskitmoodi ka seda, et mahajätja ei pidanud jäetavat miskipärast ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi