Luupainajad 06.01.04 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere.

Mul pole mitte niiväga mure, kuivõrd uudishimu. Kust saaksin infot?
Nimelt olen kogu oma teadliku elu näinud luupainajaid (nimetan neid nii, kuna tegemist pole lihtsate õudusunenägudega ja teist nime ei oska neile samuti anda).
Vanemad on mulle rääkinud, et juba 2-3 aastaselt ärkasin öösel röökides ega tahtnud enam magama jääda. Samuti ei olnud ma nagu päris üleval. Aitas ainult tundidepikkune rahustamine. Arstid (ka psühhiaatrid) ei osanud midagi arvata. Puberteedieas nägin neid sagedusega ca kord-paar kuus. Viimase mõne aasta jooksul on neid unenägusid siiski vähemaks jäänud (ca kord mõne kuu tagant).
Lähemalt:
Olen näinud unenägusid, mis on olnud nii hirmsad, et nende peale üles ärgates ei julge liigutada ega silmi avada, ei julge hingatagi. Loomulikult ei julge ka uuesti magama jääda. Ärgates olen siis tihti külma higiga kaetud. Mõnel korral on unenäod muutunud ka nii reaalseteks, et olen läbi une tundnud lausa füüsilist valu ja ängi ning ärganud karjatades, tundes mingi aja vältel seda valu edasi.
Unenäod ise on väga sürrealistlikud. Paljut ma neist ärgates ei mäleta, ent fragmentidena meenuvad pildid olevustest ja kohtadest, milliseid filmides kasutades võiks püstirikkaks saada (ei ole filmides midagi ligilähedastki näinud). Ennast näen harva, pigem näen asju läbi enda silmade.
Korra olen unes ka surma saanud. Seda mäletan eredalt, kuna see oli jällegi üks neist unedest, mis füüsilisi tundmusi tekitas. Nägin surma põhjustajat, seejärel valgusid silmad verd täis, saabus tuimus ning oma peas teadvustasin, et suren. Kahju hakkas mahajääjatest. Seejärel läks silme eest valgeks ning tekkis huvitav rahu, mis läks üle põnevuseks, et mis edasi saab. Silmi avades lootsin näha midagi enneolematut, ent olin oma hämaras toas.
Olen juhuslikult sattunud rääkima ühe inimesega, kel oli täpselt samu kogemusi, kuid tema puhul olla need unenäod teda teatud etapil isegi suitsiidimõtetele viinud (kartes kordumist). Ka teda ei osanud arstid aidata.

Siinkohal küsingi, et kas on teada veel sarnaseid juhte ning ehk on isegi teada keegi, kes oskaks neid nähtusi seletada? Sooviksin infot.

Lugupidamisega,
E 21

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Kirjast järeldan, et Teie pole vestelnud nendest nägemustest ei psühhiaatrite ega psühholoogidega nüüd, kui Te olete 21 aastane. Soovitaksin pöörduda nende vastuvõtule nii, et eelnevalt uuriksite, kes on selliste probleemidega tegelenud. Soovitaksin psühhiaatrit, sest vaja oleks uurida Teie tervist (füüsilist).
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi