minu perekond 12.10.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Mul on olnud mitmeid suhteid,aga kunagi pole ma viinud oma elukaaslasi oma vanemate juurde külla,kuna mingil määral häbenen oma kodu.Mu vanemad elavad lõuna-eestis sõna otseses mõttes kolkakülas.Isa on elu aeg joonud,ema on loomadega tegelenud.Nende jaoks ei ole puhtusel mingit olulist tähtsust,pole materiaalseid võimalusigi,et kodus remonti teha või mingeid uusi asju koju muretseda.Nii nagu ma lapsest saati oma kodu mäletan,selliseks stagnaaegaeks see jäänud ongi.Vahel suvel leidub seal kirpegi,kodul on spetsiifiline mustuse ja kopituse lõhn,seda sealt välja küll enam ei saaks.Ise elan ma pealinnas,hindan puhtust ja korralikke inimesi,elan nüüd oma majakeses oma noormehega,meil on ilus ja puhas ning korralik,mees on väga korralikust perest.Nüüd oleks nagu aeg oma vanematele teda tutvustada.Ütleme nii,et mu noormees minestaks ära kui näeks kus ma olen varem elanud ja millist elu mu vanemad elavad,ma ei suuda oma meest sinna külla kutsuda,mul oleks lausa väga piinlik,tal jääks mulje,et ma olen olnud väga räpane .Ma armastan oma vanemaid ja solvang oleks ju mitte viia oma meest nende juurde,aga kahjuks ma lihtsalt ei suuda seda teha...mida teie soovitaksite