suhted 25.09.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lp dr Küünarpuu,
olen endaga täiesti segaduses. Aasta tagasi tekkisid mul endise töökaaslasega sõpruse asemel tugevamad tunded, armastus tuli kiirelt - meil on palju ühiseid jooni, sarnased oleme elulaadilt ja vajadustelt. Tema ei olnud eriti aktiivne suhet arendama, kuna elasin veel koos oma eelmise elukaaslasega, kellega suhted liiva jooksnud just nende asjade puudumise pärast. Just siis, kui elukaaslane otsustas minu juurest ära kolida, tuli ilmsiks tema rasedus hoolimata tema beebipillide tarvitamisest. Ka eelnevate tülide käigus oli ta ähvardanud, et ma saan seda lahkumist igati kahetsema - seepärast tekkis mul kahtlus, kas ta minu usaldust mitte kurjasti polnud tarvitanud. Enne seda armastust polnud ma teda tõesti petnud ega kavatsenudki seda teha. Loomulikult olin kui puuga pähe saanu - ja elasin kodus edasi, südant teda kuhugi saata mul polnud. Arutelu uue seisu üle oli ka napp, tema jaoks polnud abort lahendus ja nii jäigi. Ausalt öeldes tundus see kõik nii ebareaalne, et ... Oma kallimaga suhtlesin edasi, elukaaslane oli lapsemõttest hõivatud ja kui ka märkas, siis ei näidanud välja. Selle aasta oleme elanud eraldi tubades, koos vaid kohustuslikud asjatoimetused teinud. Peale lapse sündi on loomulikult kõik hulluks läinud, k a mina ise. Kallimale lubasin, et jään temaga - ma tõepoolest armastan teda. Et see on vaid aja küsimus, millal kodust ära kolin. Korra isegi proovisin, lapse pärast jäin siiski. Lapse emaga olen rääkinud, ütleb, et otsustaksin ise, tema arust on lapsele parem kui jääme kokku. Kallim aga on loomulikult hulluks minemas, tema enesetapuplaanide pärast jõudsime ka psühholoogi juurde - kusjuures seal edasi jäin käima mina. Ka töö on mul selline, et vabu päevi pole ja koormus on meeletu, saan vähe aega selgelt mõelda. Saan aru, et praegune seis on hullemast hullem kõigi jaoks, samas on kohutavalt keeruline seis otsustamiseks. Ka tundub mulle viimasest psühholoogi juures käigust, et ta justkui soovitaks mul siiski lapse emaga kokku jääda, et kui juba rahulikult rääkida saime, siis õnnestub ehk suhet parandada. Ei tea, ei tea..... Kõhklused on kohutavad, tahaks nii kallimat kui last!!! Aga teda ma ilma emata ju ei saa.... Mida küll teha?

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Parim, mida Te sel hetkel teha saate on jätkata oma psühholoogiga kujunenud olukorra üle arutamist. Ma usun, et tema abiga jõuate selgusele, mida selles olukorras siis ikkagi teha. Küllap see võtab aega ja selle aja Te peate siiski üle elama. Nii või teisiti. Sellises olukorras ei ole ei kiireid ega väga häid lahendusi. Millestki tuleb Teil loobuda. Kõike korraga ja kõike head koos ikkagi ei ole võimalik saada. Elu on valikute tegemine. Ja nende valikute eest vastutamine. Ning valikute tagajärgede talumine.

Jõudu,
HK

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Suhte lõpetamine

Küsimus on pigem teoreetiline.
Miks peetakse oluliseks suhete lõpetamist ja mida see sisuliselt tähendab?
Erinevad inimsuhted muutuvad elu jooksul: nt sõprade lahkukasvamine ja kaugenemine ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Muidugi, mõned suhted algavad justkui märkamatult ja lõpevad justkui märkamatult ja siin vist ei ole midagi alustada ega lõpetada. Nagu mingi juhuslik vestlus liinibussis või tänaval, ...

Loe edasi

lein

kui kaua võtab aega leinast ülesaamine? Kui inimene on ära rikkunud seoses leinaga kõigi lähedaste ja sõprade suhted. Kas enese süüdistamine on sellel juhul tavaline?

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Kuidas kellelgi. Mida olulisem inimene lahkunu Teile oli, seda kauem võtab see aega. Aga üksi ilma kellegi abita läheb see veel kauem ja nagu Te õigesti olete tähele pannud, võib ka ...

Loe edasi

Tahtsin Teie vastuvõtule tulla...

Tere! Olen pehmelt öeldes parajas depressioonis, seda on ka mu mees (kuigi erinevalt minust materiaalsetel põhjustel). Kooselu on meil väldanud üle 7 aasta. Tahtsin temaga omavaheliste suhete parandamise ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere, Annika!



Teate, iseenesest lähevad asjad ainult hullemaks. Ükski asi ei hoia end ise, ikka peab olema keegi, kes asju hoiab ja nendega õrnalt ja hoolitsevalt ümber käib ja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi