perekonnaprobleemid 01.07.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Tutvusin oma elukaaslasega aasta tagasi. Mina olin kaua üksi olnud, tema pärast kümneaastast abielu lahutanud. Hakkasime päris ruttu koos elama. Oleme mõlemad kolmekümnesed ja rahuliku iseloomuga. Kõik oli uskumatult tore. Siis tutvusime interneti jututubadega ja sellest kõik alguse saigi. Töölt tulles istub mees kohe arvuti taha ja sukeldub jutukasse. Ta ei näe, ei kuule enam midagi ja kui ma olen suutnud teel uksest arvutini temalt paar sõna välja pigistada, siis selllega meie kõnelus piirdubki. Õnnestub veel vahest küsida, mis kellaks äratuskell äratama panna. Vestleb ta noorte tüdrukutega, kellele ta ennast nooremaks valetab. Aga ka omaealistega. Kui mina pooltki nendest sõnadest kuuleks, mis klaviatuuri kaudu hellitustena teele lähevad! Üks tuttav, kes ta vestlust kunagi jälgis, ei uskunud kaua, et see tõesti tema on, sest kirjutab ta palju ladusamalt ja julgemalt kui räägib. Siis sain teiste inimeste kaudu teada, et ta ka kohtub nende teiste naistega. Kahtlaseid telefonikõnesid olin juba isegi märganud. Ükskord läksin tema nime all jutukasse ja vestlesin pikalt tema jutukaaslasega. Püüdsin temaga kohtumist kokku leppida. Selle vestluse käigus sain veidi aimu, mis sinnamaani juhtunud oli. Naine väitis, näiteks, et kokkusamisel pole praegu mõtet, kuna "needsamused" pole ka veel läbi ja et sellest eelmisestki vähesest piisas, et kõik sassi lüüa jne. See ju enam ei ole ainult minu haiglane fantaasia! Enne üht nende kohtumist palusin mehelt, et ta seda ei teeks. Ta küsis, mida. Kuna ma siis veel konkreetseid ja kindlaid tõendeid ei omanud, ütlesin lihtsalt, et ma tean, mida ta teeb. Mees vastas selle peale:"Ahh!", istus veidi vaikselt ja hakkas siis teistest asjadest rääkima. Teisel korral saatsin talle veidi enne minu teada toimuvat kokkusaamist sõnumi, kus veel kord palusin teda seda mitte teha. Selle peale te helistas ja küsis, mis nüüd jälle on. Mul polnud talle midagi rohkemat öelda kui et ma lihtsalt pidin talle selle sõnumi saatma. Kui ma siis talle ette ladusin mida ma tean, oli ta veidi ärritunud küll, ütles, et eks ta siis edaspidi peab arvestama, et ma tema järgi nuhin. Ja küsis siis, et kas ma arvasin, et sellest tuleb midagi või. Ütlesin, et minu arusaamise järgi see juba ON midagi. Sellele järgnes seletus, et see pole üldse nii ja tegemist on kolme lapse emaga, kellel on mees olemas (aeg-ajalt pikalt merel, ma tean) ja kellel on üldse kõik olemas ja kes ei hakkaks midagi sellist üldse ette võtma. Minu meest on väga raske rääkima saada. Monolooge olen pidanud küll ja pisarsilmi palunud, et räägime ometi. Räägib ta vaid pärast teatud hulka õlut ja seda ta siis järgmisel päeval ei mäleta. Ka on tal õllesõltuvus, mida ta ise tunnistab ja kord ta isegi palus, et ma ta AA-sse kättpidi kohale viiks. Kindlasti on olemas ka tugigrupid alkohoolikute peredele, et neile toetust pakkuda. Muidu on ta väga tubli töömees ja töö ajal ei joo. Üks probleem on selles, et me oleme väga erinevatelt elualadelt ja sõruskondii on raske segada - peale selle töötab ta põhiliselt meestega koos ja kui on nende istumine, siis kuulub sinna juurde alati ohtralt alkoholi. Minul pole seal tõesti midagi teha kuigi olen vaikselt istunud ja naeratanud. Oleksin tänulik mõne lohutava sõna ja nõuande eest! Tänan!

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

Ma kohe ei tea, mida ütelda. Üks on see, et mõned inimesed on tõepoolest sellised, et kirjutavad paremini kui räägivad. Ja just sllised kinnised inimesed, nagu Te oma meest kirjeldate. Ja küllap on need, kes jutukaid külastavad ka sedasorti inimesed. Jutukate väärtus ühest küljest on selles, et kinnistel inimestel on võimalus kuidagi omasuguste inimestega kokku saada ja natukenegi oma peas olevaid mõtteid välja öelda. Jutukate õnnetus on selles, et väga sageli hakkavad need asendama päris elu. selline virtuaalne suhtlemine astub elava suhtlemise asemele ja nii muutub kinnine inimene päris elus veel kinnisemaks. Virtuaalne elu asendab päriselu. Seda nimetatakse tihtipeale ka internetisõltuvuseks.

Kas Te olete proovinud temega jutukas kokku saada? See ei ole just kõige parem nõuanne, aga proovige seal jutukas oma mehega kokku saada varjunime all ja äkki kujuneb Teil temaga seal parem jutt kui pärsi elus.

Teine mõte on see, et kui Teie mees palus, et Te viiksite ta AA-sse, siis see on ju päris hea mõte. Te ei saa vist niipalju kui ma sellest kuulnud olen, ise AA koosolekust osa võtta, Te pääsete ainult ukseni. Aga kui ta ise sealt uksest sisse lähekb, siis on see juba väga suur samm. Samm, mis võiks paljugi muuta. Teine samm oleks koos minna paariprobleemidega televa psühholoogi juurde. Ehk saaksite tema abiga hakata omavahel ka päris elus teile olulistest asjadest rääkima hakata. Sellest oleks abi, kui te mõlemad otsustaksite oma abielu keerdsõlmedega tegelema hakata ja jääksite oma otsuse juurde. Psühholoogi juures käimisest on siis abi, kui te mõlemad oma raskustega tegelete ja tahate, et teie suhe paremaks saaks. Ja ühest-kahest korrast vastuvõtul käimisest ei piisa.

Ma ei usu, et ma suutsin Teile midagi lohutavat öelda. Ja head nõuannet mul ka Teile ei olnud anda. Mul on väga kahju.

HK

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Perekonnaprobleemid

Soovitati Teie poole pöörduda!
Loodan, et saate mind aidata. Jutt käib minu elukaaslasest (28a). Temal on mingilmääral probleemid alkoholiga.Ta ei joo küll eriti tihti aga siiski. Kui ta puutub kokku ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Te olete mu vastuvõtule teretulnud. Nagu iga teinegi. Aga ma ei saa ei Teile ega kellelegi teisele anda garantiid, et kõik korda läheb. Alkoholoprobleemidega tegeldakse ju ka veel Wismari ...

Loe edasi

perekonnaprobleemid

kuidas saada lahti masendusest?

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Kaks võimalust.

Esimene: minge psühhiaatri juurde ja paluge, et ta Teile antidepressante kirjutaks ja siis minge psühhholoogi vastuvõtule, et oma elu asju arutada.

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi