suhe lapsega 30.05.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

mul on poeg 15 aastane. Üldiselt on ta hea poiss, ei hulgu , tean alati kus ta on, suhtlemisel on natukene kinnine. 5 aastat tagasi oli tal ajuturse koos ajusisese varevalumiga ja koljuluu murruga.Tal on oma vanuse kohta väikene s.o. aeglasema arenguga kui eakaaslased. Mul on mureks tema õppimine. Ta jäeti 5 klassis istuma 1 kahega. Mõtlesin et võib olla ongi hea sest ta on teistega võrreldes nii väike.Alates sellest on läinud õppimine allamäge. Nüüd jäeti 7 klassi istuma 4 kahega. Ma ei saa aru tema suhtumist õppimisse, kas ta on loll või täiesti kohusetundetu. Kõik mis on seoses õppimisega on tema jaoks kosmaar. Valetab kodus mulle ja koolis õpetajale oma õppimistulemusi, aga kooli vastu ta vist nii väga otseselt ei ole, sest poppi ta ei tee.Nüüd peaks kooli vahetama või kuidas saaks teda motiveerida õppimisele. Olen teinud läbi piitsa prääniku meetodi, olen suhtunud rahulikult ja arutanud temaga olukorda, oleme proovinud nn. koduaresti( tegeleb extreemspordiga suure huviga)keelanud trennis käimise, aga midagi ei aita. Mida ma tegema pean?