raskused lapsega 28.05.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Probleem selline. Olen hädas oma 9-aastase pojaga, ei tea, mil moel teda kasvatama peaks. Nimelt on ta algusest peale olnud kuidagi teistsugune kui mu suuremad lapsed. Esiteks ei tee ta üldse vahet täiskasvanute ja laste vahel, tema jaoks on kõik üks inimeste maailm. See on olnud juba algusest peale, juba lasteaias nuriseti, et ta ei oska käituda. Nüüd on ta 2. klassis ja üks pahandus teise otsa. Peamiselt häda keskendumisega: teeb ainult seda, mis talle meeldib ja huvi pakub, teisi asju suure sundimise ja mitmekordse meeldetuletamise peale. Siis ka vaidleb vastu, et miks ta peab. Sama kodus, ainult selle vahega, et vaidleb veel julgemini vastu, lausa keeldub. Siis saab nt. arvuti- või õuekaristuse: enne seda/teist ei saa, kui asi tehtud. Selle peale vihastub veel hullemini, viimasel ajal on hakanud vihahoos asju lõhkuma või jalaga vastu ust taguma. Põhiütlemine: sina minu elu ei korralda, sa ei saa mind käskida, minu elu on minu elu. Justnagu pahur teismeline. Ma ei tea, mis ma valesti teen: ehk olen liiga autoritaarne, või vastupidi, liiga leebe? Oleme kehtestanud reegleid, neist peetakse kinni ainult mõne aja. On väga impulsiivne ja taltsutamatu, paar nädalat tagasi hakkas koolis õpetajale kärinal vastu, kui talle tema arvates ülekohtune märkus kirjutati. Saadeti ära koju. Vahel räägib, et ei taha koolis käia, kool on vastik, vahel läheb hea meelega. Samas on ta väga tundlik, mind hoiab väga (mis ei takista mulle kõva häälega vastu karjumast). Ropendab, ja hullusti. Ükski keelamine ei aita. Tegelikult ma näen, et ta elab sellega oma emotsioone välja, aga 9-aastasel poisil selline suuvärk. Õpetaja sõnul on ta väga loominguline ja andekas poiss, kellel tegelikult võiksid olla kõik hinded viied, kui ei oleks neid käitumisraskusi. Näen, et ka õpetaja on temast väsinud. Olen rääkinud koolipsühholoogiga, tagasisidet ei ole saanud, küllap on koolis teisi väänikuid veel, kellega rohkem tegemist. Käisin ka pärispsühholoogi juures (üksi, poiss keeldus sisse tulemast), tema kuulas mu jutu ära ja ütles, et tema probleemi ei näe, normaalne poiss ja need asjad lähevad üle. Tõsi, see oli paar aastat tagasi ja see ei olnud lastepsühholoog. Olen mures. Elame väikeses maakohas, regulaarne psühhoteraapia (kui peaks vaja olema) ei tule kõne alla. Aga abi ja nõu oleks vaja. Mis saab siis, kui murdeiga kätte jõuab? Ehk teaksite tarka nõu anda? Info mõttes nii palju, et elame pojaga kahekesi, isa on surnud. Lugupidamisega K.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Peres peavad olema reeglid, kuid need tuleks paika panna koos noormehega. Kuna noormees on tundlik ja loov (uskuge õpetajat), siis on tal raske teha midagi, mis talle ei meeldi. Noormeest tuleb motiveerida tegema ülesandeid, mis talle eriti ei meeldi nii, et need oleksid seotud teda huvitavate tegevustega. Suhtuge temasse kui võrdsesse, usadage teda rohkem, küsige pojalt alati tema arvamust. Kui Teie olete kodus rahulik, kuulate noormeest ja kiidate teda, saab poeg sellest enesekindlust. Olge oma poja kõrval ise enesekindel, rahulik, järjekindel ja toetav ema. Soovitan lugeda Francis X. Waltoni raamatut: "Kuidas saavutada teismelise poolehoid nii kodus kui koolis".
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Enesevalitsus

Olen 30-aastane abielus naine, kahe tütre ema. Mul on mure. Nimelt ei suuda ma absoluutselt end valitseda. Asju ma just ei loobi. Aga toon näiteks tänahommikuse jama. Kõik eraldi ülesloetuna on küllalt ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!



Minu nõuanne Teile on see, et Te peaksite ikkagi minema psühholoogi vastuvõtule. Minu teada on suvepealinnas siiski täiesti kõlbulik tasuta teenus olemas Kuninga tänavas. ...

Loe edasi

psühholoogia

Olen 35.a. mehest lahutatud 2 aastat tagasi, meil on 5.a.laps. Isa suhtleb lapsega meeleldi. Lahutada tahtis mees kuna leidis uue naise, kellega küll koos ei ela. Lahutus toimus väga kõva sõja ja kohtu ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!



Kõigepealt pean vabandama, et ei ole Teile määratletud tähtaja jooksul vastanud. Olin pisut tõbine.



Teie küsimusele on üsna raske vastata (peale ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi