Süüdiv või süüdimatu? 20.02.19 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Kriminaalmenetluses kahtluse korral kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse isiku vaimses tervises määratakse kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiis on vajalik, tegemaks kindlaks, kas isik talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama teo tähendusest ja võimeline tegu juhtima, samuti kas isik on võimeline kohtu ette astuma ja karistust kandma. Ajakirjanduses on leidunud mitmeid jutumeid nii Eestist kui ka välismaalt, mil raske kuriteo (tapmise, mõrva, vägistamise vm.) sooritanud isikule on tehtud mitu kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi. Ühe ekspertiisi käigus on isik tunnistatud süüdimatuks, teisel korral aga süüdivaks. Selline juhtum oli näiteks Norras kohutava massimõrva toime pannud mehega, kes esimesel ekspertiisil tunnistati süüdimatuks, teisel ekspertiisil aga süüdivaks (kuigi tal on diagnoositud isiksushäire). Ta kannab praegu 21-aastast vanglakaristust, kuid Norras võidakse tema kinnipidamist vajadusel ka pikendada (isegi kogu eluks), kui on alust arvata, ta võib endiselt ühiskonnale ohtlik olla. Massimõrvar ise väitis teisel psühhiaatriaekspertiisil, et ta oli esimesel ekspertiisil arste teadlikult petnud ja lollitanud, eksitusse ajanud. Ta nõudis ise kordusekspertiisi ja oma süüdivaks tunnistamist, mis ka rahuldati. Eestis mõisteti hiljuti üks mees eluks ajaks vangi tapmiste ja muude raskete süütegude eest. Tema oli kahel kohtupsühhiaatria ekspertiisil tunnistatud süüdivaks ja vaimselt täielikult terveks (ei ole mingisugust psüühikahäiret). Ekspertiisidel ta väitis, et kuuleb hääli, mis käskivat tal süütegusid toime panna, kuid eksperdid tegid kindlaks, et ta simuleerib teadlikult ja professionaalselt. Kuid mitu aastat tagasi tunnistati seesama mees ühe raske kuriteoga seotud kriminaalmenetluses süüdimatuks skisofreenikuks ja talle määrati sundravi. Televisioonis ja ajakirjanduses on öeldud, et ta on kohtudokumentide kohaselt tunnistatud puhtaks simulandiks, ja et ekspertide arvamuse kohaselt oli ta mitu aastat tagasi suutnud oskuslikult ära petta kohtupsühhiaatrite komisjoni, mistõttu oli ta tollal ekslikult süüdimatuks tunnistatud. Tahaks teada teie isiklikku arvamust: 1. Kas vaimuhaigust (nt. skisofreeniat) on võimalik simuleerida ehk teeselda, nõnda et psühhiaatrid panevad ekslikult vale diagnoosi? 2. Kas süüdimatust on tõesti võimalik teeselda ehk simuleerida, nõnda et kohtupsühhiaatrite komisjon tunnistab isiku ekslikult süüdimatuks?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Kas vaimuhaigust (nt. skisofreeniat) on võimalik simuleerida ehk teeselda, nõnda et psühhiaatrid panevad ekslikult vale diagnoosi?
Ekspertiisi teeb psühhiaater, kes ei ole algaja. Kui on ambulatoorne ekspertiis ja ekspert ei ole oma otsuses veendunud, siis palub ta Kohtul määrata statsionaarne (haigla tngimustes) ekspertiis.
Vajadusel saab Kohtult taotleda ka kompleks-ekspertiisi, ekspertiis koos kliinilise psühholoogiga.
Simuleerijaid ju ikka on, aga vaimuhaige pigem ei adu oma haigust, pigem eitab oma psüühikaprobleeme jne.

2. Kas süüdimatust on tõesti võimalik teeselda ehk simuleerida, nõnda et kohtupsühhiaatrite komisjon tunnistab isiku ekslikult süüdimatuks? vt eelnev.
Kohtunikel on suur kogemus, kohtupsühhiaatriaekspert on staažiga, advokaat näeb ekspertiisiakti plusse-miinuseid omast aspektid - siit kokku tulebki õige ekspertiisivariant (kordus, täiendav, ambulatoorne, statsionaarne, kompleksne jne), õige ekspertiis ja õige kohtulahend.
Parimate tervitustega
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.