Tõsine mure! 04.01.17 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Pöördun probleemiga, mis tõsiselt rikub minu eluväärtust. Olen mees kahekümnendadet kolm aastat, oli väga pingelised ajad olnud, selle sisse on uuesti kooli minek, äri kaotused, elukaaslasest lahku minek, kahe tööpositsiooni kaotus, Eesti ühiskonnas ja mujal maailmas tava süüa konkurents välja. 1,5 aasta sisse mahub eelnevalt nimetatud 2 tööpositsiooni ( esimese töökoha kaotuse puhul, olin ise ka süüdi) üks väike äriline sissetulek ja elukaaslane. Elukaaslase kaotus jäi lihtsalt nende kahe töökoha kaotuse vahele. Ma ei saanud naisterahvast üle (arvasin tema see õige) ning tekkisid pinged, millest omakorda tekkisid peavalud, kurnatus, täielik jõuetus. Aastaid tagasi on olnud ka peatrauma, millest peavalud tekkisid. Hakkasin võtma AD-s, sest on raske elada peavaludega pingeline periood kestnud selleks ajaperioodiks aasta. Tekkis viimane töökoha kaotus, kui kahjuks erinevatele analüüsidele ja vormistatud ideedele ei meeldinud see juhtival positsioonil isikule. Kestis 4 kuud väga tugev võitlus, mis hõlmas minu vastase video montaaže ja selle esitamisega, boikoteerimist, kooli helistamisega ja AKT-i vormistamisega, millega üritati luua minu ebaadekvaatne isiksust. Kõik algas sellest, et olin kohustatud tööandjad teavitavamast antud medikamentidest, seda teavet kasutati minu vastu kahjuks. Peaksin mainima, et vahetasin ühekorra cipramilli ( ei olnud cipralexi tablett, vaid analoog) seratoniini (mõjus väga halvasti) ning paar nädalat hilje vahetasin tagasi, cipramilli vastu siis hakkasin kasutama Cripalexi tablette, millega asi paranes natuke. Peale võitlusi, milles ma kaotajaks jäin põlesin ma väga tugevalt läbi loobusin ka suve alguses ka AD-st kokku võtsin 6 kuud. Suve alguses, peale AD-d lõppemist ma ei olnud võimeline poodi minema, sest kurnatus nii suur, energia puudus täielikult, kartsin avalike kohtasi, ehmusin väikese asja peale näiteks :keegi pani tugevaim ukse kinni, midagi kukkus maha, keegi köhatas, keegi pani käe õla peale, siis ehmusin (nagu koera tunne, keda pekstud ei julge nurgast välja tulla). Ei julgenud kooli minna alles oktoobri keskpaik võtsin julguse kokku ( värisesin kooli sõites), sest kartsin taagat, mis töö juures, toimunud. Tegemist töökohase õppega. Novembri keskel, koolis olles ehmusin millegi peale ei mäleta, mis täpselt juhtus tekkis minestuse tunne terve parem pool tõmbas tuimaks sai kutsutud kiirabi (mainisin, et lähen perearstile ei võetud haiglasse kaasa). Perearst saatis uuringutele, kus tehti kompuuter analüüsid ja EKG milles selgus verevoolavus on hea ja ei ole insuldi, ega infarkti eelne seisund, vaid trauma järgne transformatsioon, kuna parem pool sai traumas kannatada. Läksin katsetama uuesti end tööle detsembri keskpaigal, kuna tegemist spetsiifilise erialaga (tunnen end ebakindlalt veel). Tänu jumalale, olen end saanud spordiga jälle üritan tegeleda igal hommikul ja õhtul võimlemise ja meditatsiooniga. Tegelen veel jõusaali, ujumise ja harrastajana ühe võitluskunstiga käin ka piisavalt väljas jalutamas. Nüüd suurem osa väsimusest, ehmumisest, kurnatusest ja kartus avalike kohtade ees on kadunud Probleem selles, keegi veel köhatab käib selline imelik jõnks kuklast läbi või võpatan. Näiteks veel poekassade heli on ebameeldiv, vahel tekib veel selline ärevus, mida panevad ka ümbritsevad inimesed tähele. Minu soov ei ole medimakamentide poole taas pöörduda, kas on võimalik, et eelnevalt nimetatud sümptomid nende erinevate helide peale, mille peale keha reageerib kaovad? Peaksin koolist seni loobuma kuni sümptomid kaovad, kuna köhatamise või madaldate helide peale aeg-ajalt võpatan ? Joon erinevaid looduslike teede preparaate nagu naistepuna, veisesüdamerohi. Tarbin magneesiumi ja vitamiinidest c, d. Kas on võimalik, et jäänud mingi tüsistus AD-st? Soovin anonüümsust.

Lugupidamisega

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) Rahustavad teed ja vitamiinid - sobivad, aga 3-4 nädala pikkused tsüklid, vaheaeg ka 3-4 nädalat.
2) sportlik tegevus on hea, aga tundub, et teed liigselt (tähtis on optimaalne koormud või veidi vähem, sest oli ju niigi läbipõlemissündroomi parasjagu.
3) Kindel une ja päevarežiim, soovitan õhtul Melataoniini (apteegi vabamüügis), võib ka mõningaid rahustavaid teesid kasutada. Neelamine rahustab, soe lonks rahustab.
4) Arstirohi on ca 1/10 ja sellepeale kõik ootused panna - pole õige. Õige on see 9/10 ja millega juba parasjagu tegeled. Aga paar-kolm kuud võib mõni rohi abiks olla.
5) Sihid paika ja kui see kool on oluline, siis käi seal edasi!
6) Võitlus on hea ja võitlema peab, aga ülemustega võitlemise oluliseks võitlusvahendiks on diplomaatiline lähenemine, näitemänguline - nagu näitemäng.
7) Naisküsimus laheneb ka. Laulusõnagi ütleb, et Ilmamaal leidub teisigi, kes sama hell ja hea... Kes otsib, see leiab.
Sellest alusta.
Organism annab vajalikest tegudest hiljem juba ise märku.
8) Esivanemad said eluvõitluses hakkama (muidu meid ju ei oleks), saame ka meie!
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.