Koolistress, suhtlemisraskused 26.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen väsinud, ärritun suht kergesti, ka tülpimus on peal. Juba hommikul tulen voodist halbade mõtetetga ... kõik tundub tüütu, ei viitsi ... Loengutes olen kohal käinud siiamaani, aga olen mures, et ei korduks see, mis eelmisel aastal -jätsin ülikooli pooleli, kuna ei saanud hakkama, eelkõige suhetega, seejärel õppimisega. Tundus, et olen teistest rumalam, mul oli ebamugav keeletunnis vastata, tundin end ebakompetentsena ja oli häbi, ebamugav. Hakksin seda tunnet vältima - jätsin loengusse minemata. Pool aastat pidasin vastu, siis sain eksmati.Väga kahju ei olnudki, lohutasin end sellega, et see polnudki eriala, millel oleks tahtnud edaspidi töötada. Nüüd sain sisse keskeriõppeastusse, mind väga huvitanud erialale.
Alguses ma läksin ikka rõõmuga kooli, aga nüüd on see rõõm üle läinud, kursakaaslased käivad närvidele, tunnen end teistsugusena, see teeb ebakindlaks ja mul on ebamugav - tunnen seda päris teravalt, et meil pole palju ühist seal, ma nagu ei kuuluks sinna seltskonda. Murelikuks teeb, et olen sama tundnud igas koolis - lütseumis, ülikoolis ja nüüd jälle. Praeguses koolis on vestlusteemad väga tehnikast, (kõik mu ümber on poisid ), mina ei tea sellistest asjadest ju midagi. Poisid omavahel räägivad (olen ainus tüdruk seal) ja mul pole selle vastu huvi, see ei ole minu maailm. Tunnen ennast suht lollina, tundub, nagu kõik mõtleksid, et miks ma üldse ronisin sinna... nad on ka õppeainetes enamasti targemad minust, pole ühtegi ainet, kus ma end kompetentsena tunneksin. Ma arvasin, et ma oskan vähemalt 1 asja hästi (joonistamine jms), aga seal koolis käies tundub, et sellega ka väga hästi pole. No tegelikult on mul joonistamisega hästi, aga ...aga paljud on palju paremad. Õppejõud küll ei ütle kunagi midagi halba, ma mõtlen ise lihtsalt, mulle tundub nii. Ja kuidas ma sisse sain ... ka nibin-nabin. Mul on seal koolis iga päev emotsionaalselt raske ja see tekitab stressi, aga ma tahan seal koolis siiski käia, sest ma tahan sellel alal töötada kunagi, ma arvan et see oleks tore.
Mida ma peaks tegema, et rõõm tagasi tuleks ja ma saaksin end hästi tunda? Ma ju nii väga tahan käia seal koolis. Kardan, et ma võin ebamugavustunde vältimiseks jälle põgenemistaktika valida ning varsti ei suuda enam minna sinna. Ma tahaks nii väga seal hakkama saada, aga päevad on emotsionaalselt nii rasked, tunne, nagu lükkaks vankrit mäkke.
Kas sellisest olukorrast saab ka ilma antidepressantideta välja? Ma ei tahaks neid. Mu isal on pikaajaline depressioon, olen näinud, millisesse ringi ta tablettidega sattunud on.
Ema jutu järgi olin enne murdeiga üks hakkaja tüdruk. Alates murdeeast, ma ise ka tunnen, käsi mingi krõks ja selline ma nüüd olen, nagu kirjutasin. Tahaks nii väga hakkam saada. Kui alustan, siis alati loodan, et nüüd äkki saangi, aga siiani on kõik üha uuesti vandesse rööbastesse loksunud ja üsna kiirelt. uues koolsi olen olndu ju kõigest 2 kuud...
Ja muidugi vaevavad ka veg. närvisüsteemi probleemid - ajuti tühjustunne peas, otsmiku peavalud, pea ringlus jms (mõnikord ka migreenid, aga nüüd pole juba tükk aega olnud õnneks, kuna tarvitan homöopaatilisi terakesi - näib, et neist on ses osas abi). Mõnikord ei saa und öösiti.
Enim aga on mureks just emotsionaalsed suhtlemisprobleemid. Õnneks mul ikka oma sõbrannad on- päris üksi ma ei ole, aga koolis olen. Tahan suuta selle kooli korralikult lõpetada.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Korralik puhkus taastab jõu, siis saab ka paremini ja järjekindlamalt-rõõmuga õppida.
Korralikult-rõõmuga õppides tulevad ka teadmised ja oskused paremini õppiseks.
Üleliigsest pingest-depressioonist aitab vabaneda mõõdukas kehaline aktiivsus ja kindlasti on vajalik pingete maandamiseks, aju verevarustuse parandamiseks (õppimiseks), enesekindluse tõstmiseks minu Palve-Meditatsiooni esimene samm.
Psühhiaatri jutule ja sealt saab vajalikku abi.
vt. tel 1900 seal saab registreerida minu vastuvõtule Tallinnas.
Kõik saab korda!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kiusamisest ja piiramisest üle saamine.

Aastal 2017 tulin Soomes relvatehases kiusatuks ja piiratuks nii julmal,et kõik lõppes sellega. Firms otsis taga ja juba uurisid kas selke taga on... Kui lõpuks olin psühhiaatria Kliinikus. Pärast seda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemaid stressi maandamise võtteid-harjutusi.
Millest need sisepinged tööl ja kodus algavad? Eks ikka probleemidest töö juures ja koolis. Kas meil on töörõõm või hoopis tööstress? Kas koolirõõm ...

Loe edasi

Ärevus, närvihood, unehäired

Närvihood, rahutus, on ka unehäireid kestnud juba mõnda aega, traagilised asjad juhtunud, lähedase surm, sōbra surm mida nägin kõrvalt aasta või enam tagasi, koolistress oli pikalt nüüdseks kool lõpetatud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

kanep ei sobi, muud "ained" ka ei sobi.
Kerge kehaline aktiivsus, päeva- ja puhkerežiim.
vt varasemad soovitused - otsinguga.
Head harjutamist!
Harjutades saad kõik korda.
Loe edasi

autism - kas pärilik?

Mu lapse isal ja vanaemal on tugevad autistlikud jooned (empaatiavõime puudumine, valikuline kuulmine, ärrituvad, kui asju ümber paigutatakse, suhtlemisraskused, kitsas huvide ring jne. Pole kursis, kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Haiguste -häirete osas on igal inimesel mingis valdkonnas eelsoodumus. See eelsoodumus peab saama igapäevaelus siis mõjutusi - siis see eelsoodumus võib avaneda, aga võib ka mitte (kui need mõjutused ...

Loe edasi

kas tegu on psühhiaatrilise haigusega?

sellel inimesel on suhtlemisraskused ja mäluprobleemid, ta kahtlustab pidevalt, et tema asju varastatakse ja kasutatakse - selles on ta täiesti kindel ja keegi ei suuda teda ringi veenda, keset ööd ärkab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nn "varastamise" osas väga head rohud olemas - tõrjuvad "vargamõtted" korralikult peas minema!
Mäluga probleemid keerulisemad:
a) kui depressioonist tingitud, siis murevastane ravi,
b) ...

Loe edasi

Depressioon või lihtsalt stress

Tere! Lugu selline,et olen 18 aastane noor neiu . Pärast põhikooli lõppu on tekkinud suhtlemisraskused , alaväärsus kompleksid , ei julge väljas käija isegi päeval ,sest tunnen,et kõik naeravad mu üle. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan psühhiaatri jutule minna - saab konkreetseid soovitusi anda, vajadusel ka veidi arstirohtu.
Töö- ja puhkerežiim on oluline - puhkus taastab jõu ja eluenergia, annab enesekindlust.
Kuitegeleda ...

Loe edasi

Närvilisus

Tere!
Selline probleem tekkinud viimase kuu aja jooksul, et närvid on kogu aeg püsti. Tunnen lausa, kui närvis ma olen, närvi lähen iga väiksema asja peale. Käivad kohati masendushood( ajavad nutma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Apteegist rahustav tee. Iga päev (võimalusel) 3-4 km jalutuskäiku.
Piisav uni. Minu Palve-Meditatsioon selgeks ja teha kindlasti õhtul, võimalusel ka päeval. Koolitükid - enne õppimist väike enesesisendus: ...

Loe edasi

KOOLISTRESS

Tere tohtrihärra!

Selline mure, et gümnaasiumi lõpetav neiu ei suuda ennast kokkuvõtta ja koolitöid ära teha. Üteb, et tal on ükskõik, tema ei jõu ja ei taha midagi teha. Eriti korralik õpilane ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ainult heaga, südamlikult lahendeid otsida.
1) Korralikult magada,
2) ebaolulised tegevused ära jätta ja aega mõistlikult kasutada,
c) õppida olulist (see, mis spikri peale mahub), ...

Loe edasi

internetisõltuvus

Tere armas Dr.Ennet.
Probleem on arvutisõltuvus minu täiskasvanud pojal (20). Väldib kõike, mis arvutist eemal kutsub, viimased 3 kuud täiesti tubane.Vaikib, kui teemaks tuleb arvuti ja et meil on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatriga vesteldes selgub tõde: internetisõltuvus, kooliprobleemid, suhtlemisraskused jne. Vaja selgusele jõuda.
Poeg vajab toetust ning abi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

teismelise stress

Tere! Mure teismelise tütrega (14 a). Sellest aastast on tekkinud probleemid koolis - ei käi koolis, millest ka õppeedukuse langus, käitumisega probleemid, sõpruskond on halb jne. Õpib, aga koolis ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koolistress on tänapäeval sagedane, üleväsimus samuti.
Nendele lisaks on noorpõlves veel teisigi häireid. Soovitan minna lastepsühhiaatri vastuvõtule. Neil seal ka psühholoogid käepärast.
Ärge ...

Loe edasi

koolistress

Va. dr.Ennet

Minu laps lõpetas põhikooli. Nüüd peaks nagu edasi õppima minema,kuid koolist rääkimine on nagu härjale punase rätiku näitamine. Minu arvates on tegemist depressiooniga. Laps ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Meie koolisüsteem on just selline, nagu ta on: paljudel juhtudel tuubitakse ainefakte, pakutakse kohati ülekülluses eluvõõrast ja tarbetut ning unustatakse koolilaps. ÕPETADA on vaja LAST (õppeaine kaudu), ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: