Meeleoluhäired 17.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

10 aastat on mul depressioon. Kunagi alustasin ravi, jätsin katki. Nüüd alustasin uuesti, kevadel saab aasta. Pluss on mul ärevushäired. Raviks saan ma sertraliini. Probleem on nüüd selles, et kevadest suve keskele olin ma täiesti normaalne, sain oma mustast august välja ja elu oli lill. Kevadel olin üliaktiivne. Vahepeal olin rahulik. Suve lõpupoole muutusin ma üliaktiivseks, ma võtsin ette nii palju tegemisi, et mul ei olnud tahtmist ega aega enam magadagi, söömisest rääkimata. Läksin trenni, tegin vabatahtlikku tööd, käisin tööl, tegelesin lapsega, olen tugiisik ka ja käin ülikoolis. Enesetunne oli super. Tõepoolest. Ma olin kõikvõimas. Nüüd umbes septembri lõpupoole hakkas ära vajuma. Ma langesin. Langesin nii, nagu kunagi pole olnud. Ma nutan hüsteeriliselt, hoides peast kinni, et ma enam ei mõtleks. Ma olen küllaltki arukas tüdruk, psühhiaatria huvitab mind ennastki väga palju ja RHK 5-s peatükk on mul kodus välja trükitud. Ma tean, et midagi on viltu. Ma ei suuda tegeleda enam mitte millegagi. Ma vedelen voodis päevade kaupa, mu laps on suhteliselt omaette. Ma tunned süüd ja ma tunnen ennast väärtusetuna. Minu meelest ei tohiks selliseid asju mul olla, kui ma ravi saan? Seega, sattusin peale bipolaarsele häirele ja see kõik tundus mulle nii uskumatult tuttav! Kas see on tõesti võimalik? Mul on suur hirm, ma ei taha seda! Aga need kirjeldused... see on uskumatu, maania ajal raha raiskamine, seksuaalne üliaktiivsus, pidev rääkimine... uskumatult täpne. Aga hetkel ma kardan. Sest igapäevaselt mõtlen, et tahaks ikkagi sisse süüa need alprasolaami purkide sisu ja sertraliini, mis mul veel on. Ahjaa, sertraliini võtan ma 100mg päevas. Ma tõesti kardan. Ma tean, et ma olen tugev ja mõistus mul on, aga selline tunne, et ma vahel natuke nagu keeraks ära. Kuidagi nagu vajuks ära sellest reaalsusest ja kardan seda, mida siis teha võin. Selline tunne, et võtan nüüd peast kinni ja karjun ja värisen. Ja räägin iseendaga liiga tihti. Ma tunnen, et see mõistus läheb kuskile minema. Ma tunnen, et mu pea lihtsalt plahvatab. Ma ei ela Tallinnas, aga otsustasin siiski helistada Seewusse, et minna ehk mingi teise arsti juurde, võtsin lõpuks selle julguse kokku. Ärevus oli suur. Minu enda psühhiaater on minu linnas ainukene ja kõik põgenevad tema juurest. Ta naerab minu ärevuskogemuste peale ja see teeb haiget. Helistasin esmaspäeval, aga kuna streik on, siis ei saanud ma midagi. Ja ma nutsin. Sest ma tahtsin abi. Ja ma ei lähe kuskile erakorralisse vastuvõttu valvearsti juurde, sest pealtnäha on ju kõik okei, aga ma muidugi ei tea, millal asi hulluks läheb. Ma lihtsalt tahan endale uut diagnoosi, uuringuid, kui on vaja, ja uusi rohtusid, mis stabiliseeriks minu meeleolusid, sest praegu on mul käsil palju erinevaid tegemisi, mis sõltuvad minust ja ma ei saa neid jätta. Niigi olen ma kõrvale hiilinud, see aga mõjutab oluliselt minu karjääri, sest just oma "hiilgeajal" sain ma uskumatuid pakkumisi ja ma peaksin olema üliõnnelik. Aga kuidas?! Palun aita mind. Anna mulle nõu, mida ma nüüd antud hetkel tegema peaksin. Ma pean end ruttu kokku võtma! Kuidas? Ma kardan.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Meeleolu kõikumised miinuse ja plussi suunas on igal inimesel, aga need jääva teatud raamidesse ja ei sega või ei mõjuta eriti oluliselt igapäevast tööd ja tegemist. See "kiikumine" eri suundades on inimestel erinev.
Kui nüüd arstirohi vajalikuks osutub, siis
1) arstirohi on vaid üks ravi-komponent,
2) harjutused (eelkõige kehalised ja ka minu Palve-Meditatsioon) on samvõrd tähtsad,
3) siis tulevad uued hoiakud, uued prioriteedid.
Diagnoosi las paneb ikkagi eriarst!
Tallinna Psühhiaatriakliinikus on valvearst ja selle jutule saab kiirkorras.
tel 677 18 05 kaudu saab minu vastuvõtule registreerida.
Tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Viha ja kiire ärritumine

Mu elukaaslane (55) on alati olnud üsna "lühikese süütenööriga", kuid vananedes on ärrituvus ja negatiivsus aina süvenenud ja võimalust normaalselt suhelda on järjest vähem. Asjade lõhkumine, teiste süüdistamine, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mõõdukas kehaline aktiivsus pikendab süütenööri või isegi kõrvaldab selle.
Lõõgastavad, stressi maandavad harjutused. vt varasemad soovitused stressi ja unetuse valdkonnas.
Apteegist rahustavad ...

Loe edasi

ALkoholismist tingitud käitumishäired

Tere!

Mul on küsimus: kas vägivaldne käitumine, probleemid seksuaalsusega, meeleoluhäired, nö isiksuse kahestumine (pidev oma väidete ja tunnete ümberlükkamine ja täiesti vastandlikud ebamäärased ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohollik on egotsentriline, tööde-kohustuste eiramine, siis armukade ning lõpuks ka agressiivne. Alkohoolik tarbib ka alkoholi ja selle kaudu on seos alkoholi ja alkoholismi vahel kergesti tuvastatav. ...

Loe edasi

meeleoluhäired - tugigrupp?

Tere!
Meie ühel pereliikmel on diagnoositud bipolaarne sündroom, haigus on kestnud juba aastakümneid ja ravi on senini olnud ainult medikamentoosne ja mitte alati õnnestunud. Meile kui lähedastele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Konkreetseid soovitusi annab raviarst oma piirkonna kohta, oma haige aspektist. Minul sellise rühma - MDP-rühma - kohta küll andmed puuduvad. Aga võtke organiseerimine enda kätte koos ravitohtriga ja saategi ...

Loe edasi

Uni ja unenäod

Olen viimasel ajal (6 nädalat) väga hädas oma unenägudega - pole ühtki ööd möödunud, kus ei näeks segaseid unenägusid ja praeguseks hetkeks üleväsimus ja meeleoluhäired lisaks tulnud... Kuna hetkel 12ndat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Rahustavad teed on v.head. Päeval jalutuskäigud ja päeval ka puhkepausid-lõõgastustumised. Kukla piirkonna kerge silitamine, juukseharjaga harjamine on suurepärane rahustaja. Õhtul kauni muinasjutu lugemine-rääkimine ...

Loe edasi

Pipolaarsed meeleolu häired

Soovin vastust küsimusele : mis on haigus pipolaarsed meeleoluhäired? Kuidas seda ravitakse, mida peab teadma kui on diagnoositud selline haigus,kuidas käituda sellise diagnoosiga inimesega, millest hoiduda, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Selle häire korral on periooditi tundeelu, mötlemise ja tahtesfääri tegude "körgperioode" - maniakaalsusi kui ka vastassfaase - depressiivsust.
Vaheperioodidel on inimene ilma mingi häireta, täiesti ...

Loe edasi

depressioon

Tere,
olen 49. a. naisterahvas. Viimasel paaril kuul olen tundnud end ebastabiilselt - pidevad meeleoluhäired, kurvameelsus, pinged tööl ja isiklikus elus. Tunnen, et võtan kõike liiga südamesse. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abikaasa surm on tösine kaotus. Sellega kaasnev lein "on mõistetav" ja see periood tuleb üle elada. Teatud juhtudel on veidi ka arstirohuga leevendust vaja.
Kuna on probleeme ka tööl jne ja sellest ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: