Ärevushäire? 14.12.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

28.nov hakkas mul tööl halb, arvutis trükkides lihtsalt tuli tohutu hirmutunne peale ja käed hakkasid värisema, kargasin laua tagant püsti, ei saanud aru mis toimub, tegin akna lahti ja tõmbasin sõõmu, läks paremaks. Kuid terve päeva püsis hirm, et kas äkki tuleb hoog uuesti peale. Ei tulnud, kuid see halb tunne kõhus (lisaks ka kõhulahtisus), õhupuudus jätkus terve päeva, õigemini terve nädala. Ja avastasin, et halb hakkab mul ainult tööl olles ja oma laua taga istudes. Nii kui majast välja saan, töökohast eemale, on hea olla. Elukaaslasega kõik kõige paremas korras, õigemini tunnengi temaga end hästi ja turvaliselt, olen rõõmsameelne ja ei karda ei uut hoogu ega üldse midagi - ühesõnaga parim olemine. Tunnen, et ei jaksa hommikul tõusta. Kusjuures parim on see, et tuju mul ei ole halb, ma ei ole õnnetu ega depressioonis (enda arust), aeg-ajalt muidugi tuleb nutuhoog, kuid see tuleb pigem ülepingest ja ärevusest ja väga väikeste asjade pärast. Täna hommikul lahistasin nutta, sest magasin sisse (kuigi mu ülemus ei tee hiljaksjäämisest mingit numbrit ega ole mingilgi moel tige või kuri inimene).. ükspäev mõõtsin tööjuures vererõhku, st ülemus mõõtis, 158/... ei mäleta alumist. ülemus ütles, et kõrge ja ma tundsin ka, et peas on kuum ja nagu õhetaksin, kuigi peegel punastamist ei tuvastanud. Samas ei ole mul ka seda, et ma ei tahaks kuskile minna v olla, tahan ikka, aga tööl kuidagi on halb olla, viimased kuud iseenesest väga pingelised olnud, minu töö sisu on sotsiaaltöö... ostsin sõbranna soovitusel validooli ja Eestis toodetud hea une tablette (aitavad tõesti), esimesel õhtul neid manustades rahunesingi maha, keha läks pingest ära ja ma läksin sellepeale endast välja ja ei julgenud magama jääda, mõeldes, et mis see nüüd siis on, keha on rahulik ja mõistus võttis seda kui uut asja. Magama jäin elukaaslasel käest kinni hoides, sest kartsin ma ei tea mida. Hommikul ärgates olin värske ja rõõmus, terve päev kujunes heaks tööpäevaks, eelmise nädala lõpuni oli super olla, mõtlesin, et möödas. Kuid eile tabas mind taas ärevus ja hirm, võtsin kliente vastu ja tundsin et ma ei jaksa kuulata, selline vastik tunne tuli sisse, kõht läks imelikuks ja natuke ka nagu see ebareaalsustunne (ma ei oska seda muudmoodi kirjeldada, samal ajal kui inimene vestles, suutsin mina vaid endast mõelda, et mis viga on, ma ei tea kas see ebareaalsustunne on õige selgitus). Kardan, et olen juba peale 1,5 aastat tööd läbi põlenud, hiljuti (enne seda esimest hoogu 28.11) avastasin, et ma ei taha seda tööd teha, armastan inimesi ja sotstööd, kuid teisel kujul sooviksin seda (hetkel tegelen eakate ja töötutega - niiiiiiiii tohutult kurb on mul neist alati).. kas nüüd siis tõesti see avastus on mingeid ärevushooge tekitanud? Ja ma olengi läbi põlenud? Lisaks on üldse väga hull sügisene hooaeg olnud, käisin sügisel opil ja südamel on rütmihäired, kusjuures läksin ka poole haiguslehe pealt tööle peale oppi. Käin ka emaga trennis (võimlemine), et ma ei ole end kuskilt välja lõiganud vms, aga tööl...ma ei tunne end hästi.
Olles õppinud ise sotstööd ja mingil määral ka psüühikat, siis oskan nagu end hästi lohutada, aga nüüd vaja küll abi, kuidas mu jutt teile paistab? Hulluks läinud?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sõbrakäsi, jalutuskäigud, minu Palve-Meditatsioon (väga rahulikult, jälgida enesetunnet, 3-5 korda). Tööalaliselt peab ratsionaalne esikohal olema, empaatia olgu tagasihoidlik, et läbipõlemist ei tekiks.
Psüühika, emotsioonid ja kogu keha annab tugevaks treenida. vt. eelkõige Tervisemaja soovitusi minu raamatust "Väljavalitu". Need ärevushäired on kõrvaldatavad. Valvepsõühhiaatri juurde saab ka samal päeval minna, vajadusel.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.