Ärevus ja masendus:( 15.02.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Olen Teile ka varem kirjutanud seoses koos puukentsefaliidiga 2005 augustis tekkinud ärevushäire ja nüüdseks siis ilmselt ka masendusega. Olen 25 aastane naine, 1 imearmsa tüdruku ema. Nüüdseks siis haigusest möödas 5 kuud ning asjad on läinud aina hullemaks. Lisaks ärevuse füüsilistele sümptomitele (ebareaalsustunne ümbritseva suhtes, ennast peeglist veider vaadata, iiveldus, sisemine pinge ja rahutus, sisemine värin, ümberkukkumise ja minestamise tunne, pea segasus) on tekkinud ka hirmud- ei julge eriti üksi enam kodus olla, komandeeringusse minek on väga ärevusttekitav. Hommikuti ärgates tunnen masendust eelseisva päeva pärast, et ohhh kas jälle tuleb hirmsa enesetundega päev ning tahaks lihtsalt nutta ja magada magada magada, sest magamise ajal ei tunne seda ärevust. Siiski ajan end ülesse ja teen kõik vajalikud tööd tegemised ära. Novembri alguses mul selliseid tundeid ja hirme ei olnud, nii et loodan, et kuna suht lühikest aega kestnud, et ehk saab siis ikka kuidagi jagu ning leian jälle rõõmsameelse ja õnneliku enda kuskilt ülesse. Olen proovinud ja proovin siiani enda arust kõiki alternatiivse teraapia vahendeid- nõelravi, massaaz, trenn, ujumine, kiirkõnd värskes õhus, naistepuna kapslid, toitun tervislikult, ei joo, ei suitseta. Minu ümber on armastav ja hooliv pere, elu on ju ometi nii kaunis ja ma tahan seda nautida nii nagu varem, nüüd aga pidevalt pisar silmanurgas ning enesetunne halb. Väga sageli mõtlen selle peale kui väga vaffa ja hea mul oli olle enne augusti kuud, kui tervis oli korras ning hommikul ärgates ootasin rõõmu ja elevusega eelseisvat päeva. Nüüd aga ei taha voodist tõustagi ning paljas mõte tööle minekust ajab iiveldama, samas ei taha ka kodus olla. Ühesõnaga olen nagu oma koha kaotanud. Perearst pakkus välja Coaxili kuuri. Mida arvate teie ja kuidas edasi minna, et saada endine mina tagasi? Olen ka lugenud-kuulnud, et entsefaliit võibki taolist asja põhjustada, ning erinevates kirjandustes antakse möödusmiseks aega 24 kuud, kuid 2 aastat on ikka meeletult pikk aeg. Kas antidepressandi kasutamine on vajalik ja õige või võib rohi ka asjad veel hullemaks teha? Olen segaduses ja omadega puntras ning ei suuda enam otsustada, kuidas edasi.

Palun head nõu
Parimat teile ja aitähh, et olete olemas siin oma hea nõu ja jõuga:)
Silja

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tulge vastuvõtule ja leiame lahendie, häid lahendeid.

Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.