Probleem kange alkoholiga. 11.08.16 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Lugu siis selline, et olen hästi toimetulev, korralik pereisa. Pereelu on korras, tööl samuti kõik hästi. Meeldib vahest mõni õlu ära juua. Ei näegi selles probleemi, joon paar õlut ära kas siis saunas või grillides näiteks ja kõik on korras. Küll aga läheb asi hulluks kui peaksin kanget võtma. Olen küll üritand kanget kraami kodus mitte omada, kuid varem või hiljem ikka tekib külmkappi mõni pudel sõbra kingitud viskit näiteks. Ja kui seda peaksin võtma läheb asi hulluks. Mõnele inimesele mõjub viin tujutõstvalt, lõõgastavalt; mõnele aga lausa uinutavalt. Minu puhul aga mõjub kange jook kui suur energiapomm ning mõistus lihtsalt kaob. Teen niisuguseid asju mida normaalne inimene ei taha isegi mitte ette kujutada, näiteid ei hakka toomagi, nii hull on mu käitumine. Organism ka vastu ei hakka, ei mingit oksendamisrefleksi, uinumist või tunnet et enam ei mahu, võin ära juua piiramatu kogus kanget alkoholi ja enne maha ei rahune kui kogu energia on maha joostud. Kuid selle ajaga jõuab palju halba ära teha ja veel lisa juua. Ja seda energiat on ikka hulgi, seda jagub lausa hommikuni. Hommikul lausa kardan meenutada millega ma küll öösel võisin hakkama saada. Ja võisin hakkama saada absoluutselt kõigega, mis üleüldse võib pähe lüüa.
Selliseid olukordi juhtub küll väga harva, paar-kolm korda aastas ainult, kuid sellegipoolest, piisab ka ühest korrast et varem või hiljem midagi hullu ja pöördumatut korda saata. Kardan iseenda ja teiste pärast ühesõnaga.

Niisiis küsimused:
1) mis seisund see selline on et oma tegude eest purjus peaga ei vastuta? (pean silmas väga purjus pead ikka, lihtsalt napsusena sedasi ei käitu).
2) kas tõesti ei ole olemas ravimit (torpeedo taolist), mis siis "keelaks" juua rohkem kui 2-3 lahjat õlut?
Ei tahaks täielikult alkoholist loobuda, ei ole olnud paaris õlles saunas ju probleemi kunagi. Küll aga tahaks vältida need "paar korda aastas", kus siis kange alkohol ühel või teisel põhjusel mängu astub.
Olen täheldand et see astub mängu vaid siis kui "luban" sel juhtuda, s.t. näiteks sünnipäeval või jaanipäeval. Sellist probleemi, et mul on homseks tähtsad plaanid aga mina joon eelmine õhtu ülemäära alkoholi ei ole kunagi olnud. Kui aga "luban" endale teha väikse lõõgastusõhtu, võib see käest ära minna.
Samas miks paljud inimesed oskavad ka kangemat alkoholi võttes inimeseks jääda? Mul küll tuttavaid ja töökaaslasi, kes ka vahest võtavad mõne viina. Ja isegu kui juhtub et ülegi pingutavad, no ei ole hullu midagi, lähevad magama ja hommikul peale pohmelli ei ole häda mitte midagi. Mina aga lähen täiesti lolliks ära. Miks?
Kas ma peaksin tegelema pigem kange alkoholi enda kätte saamise välistamisega või on võimalik leida põhjus miks ma lolliks ära lähen ja hoopis seda probleemi kuidagi ravima hakata? (viimases ma muidugi kahtlen, sest selline joonud peaga "nupust nikastamine" on mul juba ammu. Juba kooli lõpupeol Saaremaal mäletan tahtsin üle mere Rootsi ujuda, klassikaaslased ei lasknud). Niiet ilmselt see on ikkagi juba geenides kinni ja ravile ei allu.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Rohufirmad soovitavad rohtu nimega SELINCRO (nalmefeen toimeainega, Eestis olemas), aga sellega peab kaasnema ka terve korvitäis muid (kehalisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid (targalt öeldes -psühhosotsiaalseid) meetmeid. Kas aitab siis rohi - Selincro - või need muud meetmed - seda täpselt ei teatagi. See on kaunis teooria.
Reaalne elu aga annab teada - alkoholism on nagu allergia - kõik algab esimesest pitsist ehk 1000x on lihtsam olla absoluutselt kuival režiimil kui pitsikese pipranapsiga pidama jääda.

Haiglas üks jaanipäevaline ca kolm nädalat tagasi lõpetas jaanipäeva "tähistamise", s.o. viidi surmaeelses seisundis EMO- sse ja siis kaarega sattus haiglas minu patsiendiks. Maks läbi, sai alkohoolse suhkurtõve, närvisüsteemi alkohoolne kahjustus, kompuuter e peaaju ei saa ilmaelu asjades adekvaatselt aru jne. Kaua ei saanud ka istuma-seisma, aga seisund ikkagi paranes - nüüd ikkagi kõnnib. Temale sai selgeks tehtud, et kõndigu nüüd rahulikult surnuaeda ja vaadaku seal tuleviku asukoht üle. Pitsike pipraviina (alkoholi) ja ongi tulevik. Nii lihtne see ühtpidi ongi.
Milline on igamehe/naise eelsoodumus - see oluline, aga see selgub EMO-s, Liiva-Annuse juures.
Pere ja töö olemas - ole Õnnelik, Mees!
Tee mõõdukalt sporti - Pere Vajab Sind ja edenda ka Eesti Asja!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?