Probleem minevikuga 29.06.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen oma praeguse partneriga koos olnud 8 kuud. Siiani ei suuda ma leppida ja tolereerida tema eelnevat elu, eelnevaid suhteid. Ta ei ta mulle nendest rääkida, sest iga kord kui on üritanud, lähen ma täiesti endast välja ja see lõppeb tüliga. Tegelikult ma isegi ei tea mis ja kes ja kuidas tal eelmised suhted mineikus olnud on. Aga ma ei suuda ka lasta tal rääkida, sest ma ei suuda seda kuulata, lähen kohe endast välja ja hakkan nähvama. Iga ettetuleva probleemi puhul ütlen talle, et mingu siis eelmise juurde tagasi. Ma saan aru, et mul on probleem ja sellega tuleb tegeleda, kuidas kust ja kuidas sellega alustada? Sama lugu oli ka eelmises suhtes, mul läks üle aasta aega, et seda kõike tolereerima hakata. Ilmselt on see seotud madala enesehinnanguga ja kõige sellisega. Nii ei saa enam edasi elada ja suhet hoida, kui ma igast asjast sel teemal tüli üles kisun. Olgu veel lisatud, et ma elan Tallinnas ja kaaslane Tartus, ehk sis tihtipeale peab neid asju lahendama telefoni teel mis teeb olukorra veel raskemaks. Ma ei oska enam kuidagi olla ja ma ei taha, et minu "kiiksu" pärast kõik vett vedama läheks. Ma saan aru, et meil kõigil on minevik ja me oleme eelnevalt kellegi teisega õnnelikud olnud, ka mina, kuid ma ei suuda mõista miks ma ei suuda seda tolereerida.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui kaks rõngast on teineteisest eemal, siis ühisosa ei ole ja suhet (püsisuhet) ei ole.
Kui need "rõngad-iseloomud" kattuvad, siis tekib ühisosa, mis seda suhet (mitte omand vaid suhe-austus-andmisesoov jne) koos hoiab.

Seda Ühisoasa on vaja suurendada. Teil mõlemal on ka see isikupäraline osa, mis ühisosaga ei kattu - see las olla, seda ei torgi. Elukunst nüüd selles ongi, et seda kõike "rõngaste asja" õigesti tunnetada ja õigesti siis käituda.
1) Mida rohkem me saame olla isikupärased, mida me olemuselt oleme, seda õnnelikumad me oleme ja seda enam sellistena saame ka seda ühisosa suurendada.
2) Mida rohkem me Ise oleme, seda Enesekindlamad me oleme. Enesekindel ja Väärikas alati meeldib teisele ja suurendab ühisosa.
3) Mida selgemad on eesmärgid - Töövanker ja Lapsevanker - seda kindlamaks kujuneb ühisosa (kui iseloomud, eesmärgid harmoneeruvad on).

Ole enesekindel, uhke - oled ju tema poolt Väljavalitu.
Minevik annab elutarkust, elu kulgeb Olevikus ja eesmärgid annavad õige tulevikusuuna.
Mitte omand, aga suhe-suhtumine (eelkõige endasse, siis teistesse) on ühisosa "õige noodivõti".
Tabletid siin ei aita!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?