Mure 12.11.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!
Kirjutan Teile seoses enda murega, kuna ma ei ole siiani selgusele jõudnud, kas see tõesti vajaks abi otsimist või on see kõik mu enda peas kinni.
Alustades algusest, siis ligi 12eluaastani olin ma igati aktiivne ja rõõmsameelne laps. Kuid lisaks ka üsna arg. Peale kooli vahetust(sooviga lihtsalt suuremasse ning paremate võimalustega kooli minna) langesin koolivägivalla ohvriks. Väiksest koolist tulnuna ja argliku tüdrukuna ma lihtsalt ei osanud enda eest seista ja nii jäingi märklauaks. Tegemist oli küll vaid vaimse vägivallaga, kuid märgi endast on see ilmselt siiski jätnud. Kaks aastat hiljem asi klassivahetusega lõppes. Kuid seejärel saabus uus põhjus, miks end halvasti tunda. Vanemate lahutus ja seejärel enda soovil üksi elama jäämine pani nii mitmelgi moel mind tundma mitte tahetuna ja vajalikuna. Tundsin end üksi, kuid üritasin siiski asja positiivsest küljest vaadata ehk keskenduda sellele, et mul on võimalus olla iseseisev jne. Nüüd, aasta hiljem, elan taaskord koos vanemaga, kuna tal oli võimalik tagasi Eesti tööle tulla. Kuid siiski tunnen ennast sõna otseses mõttes halvasti ja süüdistan iseennast laiskuses.
Hommikul ärkamise ja ka õhtuti uinumisega on probleeme, kuigi olen alati olnud ja olen siiani heade õpitulemustega, siis koolis käimine ei ole enam prioriteediks ja jään liigagi tihti hommikuti koju, kuna lihtsalt tunnen et ma ei jaksa minna inimeste keskele. Trenni ei tee, hobid tunduvad mõttetuna. Peale kooli veedan aja voodis istudes arvuti taga ja tihti, kui sõbrad pakuvad välja midagi koos teha, siis leian vabandusi miks ma ei saa. Muidugi on ka momente kui olen õnnelik, kuid tunnen, et neid ei ole kohe üldse mitte piisavalt. Kohustusi lükkan edasi ja oma vaba aja raiskan lihtsalt logelemise või päeval magamise peale.
Kogu see selgitus on kindlasti segane, kuid loodan, et suudate mingilgi määral nõu anda.

Aitäh. :)

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ilusti analüüsid, oled tubli.
1) Enesekindlust ja meeleolu kergitab kehaline aktiivsus - reeglipäraselt iga päev vähemalt 30 min. kiirsammul jalutamist.
2) Kindel unerežiim ja vajalik uni. Uinumisrskuse korral - apteegi vabamüügist Melatoniin ja seda üks tabl õhtul
3) Minu Palve esimene samm: a) vabastab pingeist, b) parandab aju verevarustust ja seega paraneb õpivõime, paraneb mälu. Kodus õppides tee iga poole tunni tagant.
4) Päevik - see aitab.
5) Head suhted lapsevanemaga, kaks pead ikka kaks.
6) Naerata (Mona-Linda naeratus rahustab naeratajat ennast vegetatiivbse närvisüsteemi kaudu) ja elu naeratab vastu.
Parimat sulle soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.