varajase dementsuse kahtlus ja diagnoos 24.06.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Otsin abi emale. Ta on 65-aastane. Viimase aasta jooksul on tal tekkinud mäluprobleemid: ta ajab asju segamini, märkab seda ise ja improviseerib, küsib mitu korda iga kümne minuti tagant sama küsimust või räägib väikeste vahedega korduvalt samu lugusid jne. Ta töötab veel viimaseid kuid raamatupidajana väikestele firmadele, kuid ausalt öeldes ei tohiks enam, sest ühtäkki käib igasuguste aruannete koostamine talle absoluutselt üle jõu (tean seda, sest varem pidas ta ka minu abikaasa ettevõtte raamatut, aga viimasel ajal ei olnud ta suuteline tegema lihtsamaidki kandeid). Töö, mida ta on aastakümneid teinud, tekitab temas nüüd segadust ja võtab väga kaua aega, ta on seda tehes väga närviline ja tige. Vahepeal kaebas ta ka, et tal oleks justkui "mingi depressioon või ärevushäire". Üldiselt on ta olnud pigem sangviinilise meelelaadiga, hea suhtleja ja rõõmsameelne. Aga nüüd ta ärritub kergemini jne. Meie suguvõsas üldiselt dementsust esineb, ka tema isal läks mõistus enne surma hämaraks, samuti on nüüdseks täiesti mälu kaotanud ta tädi. Olen lugenud, et dementsuse põhjuste varajane diagnoos aitaks haiguse kulgu aeglustada ja vajalikku ravi määrata. Ta tõesti ei ole veel võõrale inimesele silmnähtavalt dementne - enamasti on ikka tore ja suudab jätta sellise ehk veidi hajameelse, aga adekvaatse inimese mulje. Küll aga kõik ta lähedased on märganud järske muutusi. Ta ise tunnetab seda ka ja oma sõnul oli ta sellest perearstiga vestelnud, aga saanud vastuseks, et "nojah, selles vanuses ikka mälu läheb juba käest" ja perearsti arvates ei ole tal veel midagi hullu. Kas te oskate soovitada, milliste arstide poole peaks pöörduma? Kas perearstilt on tarvis saatekirja ja kui seda tõesti ei õnnestu saada, kas on siis ka võimalik tasulise arsti poole pöörduda? Kas peaksime isaga kaasa minema (ta ju ise ilmselt ei saa olukorda päris adekvaatselt hinnata...)? Milliste uuringute abil üldse saab dementsuse põhjuseid selgitada? Saan aru, et täiendava ravina võiks abi olla ka psühhoteraapiast. Kas oskate soovitada just sellisele valdkonnale pühendunud spetsialiste Tallinnas? Suur tänu, sai palju küsimusi - olen lugenud eesti- ja inglisekeelseid infomaterjale internetist, aga nendele küsimustele pole vastuseid leidnud.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui juba lähedased märkavad,et mälu ja arusaam kõvasti "lonkab", siis asi lonkabki.
Kiire käik neuroloogi või/ja psühhiaatri jutule - selgub mälu halvenemise olemus ning sellest tuleneb ka siis ravi olemus.

Mälu ja arusaamise häireid on mitmeid:
a) Alzheimeri tõbi e ajurakkude suuresti ehituslikud häired,
b) vaskulaarne dementsus e aju verevarustuse probleemid esiplaanil,
c) põhiaiguseks mõni neuroloogiline häire ja sellega kaasnev dementsus (Parkinsoni tõbi ja dementsus jne),
d) sügav depressioon ja sellega kaasnev nn pseudo-dementsus (kui depressioon kõrvaldatud, siis kaob ka see nn dementsus),
e) mitmed somaatilised, endokrinoloogilised jne häired ja sellest tingitud dementsus.
Korralik puhkus aitab mälutegevust parandada, mõõdukas kehaline aktiivsus edendab ka aju verevarustust, minu Palve-Meditatsiooni harjutus edendab õppimisvõimet ja parandab aju verevarustust, aitab stressist vabaneda ja seeläbi vaimutegevust parandada.

Perearst ja siis eriarstid!
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.