Psühhiaatrilised ravimid ning ajateenistus 06.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Nagu kõikidel teistel noortel Eesti mehepoegadel, tuli ka minule sõjaväekutse.

Olen ligi 4 aastat erinevaid ravimeid võtnud peamiselt ärevuse (sh paanikahood), unetuse ja kergete meeleoluhäirete vastu: SSRI-si (sertraliin, estsitalopraam), antipsühhootikume (Seroquel, olansapiin) ja bensodiasepiine (diasepaam, alprasolaam, bromasepaam, klonasepaam, oksasepaam) ning ka uinuteid (midasolaam, zopikloon). Ühtegi nimetatud ravimist ei ole kontantselt 4 aasta jooksul võtnud. Jääb perioode, kus ei ole absoluutselt tablette söönud, kuigi tuleb nentida, et need perioodid on pigem lühikeseks jäänud ning pigem on süvenenud probleemid pärast mõnda aega ilma ravi saamata. Põhjus, miks on tulnud nii paljude erinevate ravimitega katsetada, peitub kõrvaltoimetes - pea kõik ravimid on mulle mingisuguseid kõrvaltoimeid tekitanud, levinumad: unetus, seedehäired ning spasmid. Samuti ei ole ravivad medikamendid loodetud tulemusi andnud, olen teinud ligi 10-kuiseid antidepressantide kuure teinud, kuid parimaks tulemuseks on jäänud see, et kui jätkan võtmist, siis saan kuidagiviisi hakkama, samas on tulnud kõrvaltoimeid ravima hakata kuuri jooksul.

Hetkel elan välismaal ja saan siin ravi, kirjutati välja mulle ravim nimega Buspirone, mida ligi kuu olen juba võtnud, mis näib ka toimivat ja seda mitte nii suurte kõrvaltoimetata, kui antidepressandid mulle põhjustanud on. Lisaks olen ligi poolaastat söönud rahusteid, hetkel olen suutnud alprasolaami doosi langetada 1,5-2 milligrammile ööpäevas, buspirooni võttes on nimetatud rahusti doos muutunud langevas tendentsis. Võib-olla on see ka tingitud ilmast, sest olen täheldanud mitme aasta vältel, et suvel olen saanud vähemalt rahustitest jagu, elik olen suutnud täielikult vabaneda, kuid tavaliselt on need ponnistused taas saanud hoobi just sügise tulekul, kus taas on tulnud hakata ärevusega võitlema.

Kindlasti on ka eespool nimetatud probleem kaikaid kodaratesse visanud minu eluteel - alates koolist kuni inimsuheteni välja, muutnud mind suhteliselt apaatseks endasse tõmbunud inimeseks, puhtaks introverdiks. Mainimata ei saa jätta ka, et lapseeas olin pigem ekstravert, vähemalt nii palju, kui neid kriteeriume tean. Muutuste aeg, kui tagasi mõtlen oma elule, toimus pärast ühe vanema surma, mille tagajärjel ka esimene kokkupuude antidepressantidega oli, diagnoos: posttraumaatiline stressihäire. Sõin sertraliini 7-8 kuud, mõned aastad hiljem tekkisid esimesed paanikahood tagasi mõeldes, sest alguses arvasin endal olevat mingit tõsist füsioloogilist haigust. Aja möödudes sain aru, et see kõik toimub minu peas, kuid hirmuga oli raske võidelda, lõpuks sain psühhiaatri juurde paar päeva pärast täisealiseks saamist, järele jäänud vanemaga ei soovinud arsti juurde minna, isegi ei rääkinud oma probleemist. Sealt algas ka minu seni 4-aastane eksirännak erinevate psühhiaatrite juures ja erinevaid ravimeid katsetades.

Eellugu on kirjutatud, sooviksin esitada küsimuse. Nagu ennist mainisin ootab mind ees ajateenistuse arstlik komisjon, mida minusuguste paanikutest unetute tabletiorjadega tehakse? Mida mina tegema pean? Kui ma imeliselt ei tervene vahepeal, siis oleks päris sant minna. Mul võtab uute kohtadega, olukordadega, inimestega (!) harjumine pikalt aega; ajateenistus pidavat poisist mehe tegema, aga vaevalt see ajukeemia paika seab, kuigi suurenenud füüsiline koormus võib positiivselt mõjuda, samas jällegi on vaimselt segavaid uusi faktoreid liiga palju; ma ei kujuta hetkel ette, kuidas näeks välja tablettide võtmine seal olles. Kardan ka arstide reaktsiooni, kui mainin, et ei ole vähemalt hetkel selliseks katsumuseks valmis.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Sõdalaste arstlik komisjon teeb järelpärimise raviarstile või võite ise väljavõtte oma haiguslugudest ja ravimitest arstilt küsida.
Muu on juba selle kõrge komisjoni otsustada.

Põhirõhk tuleks suunata sellele, et neid ravimeid ikka vähem ja vähem võtta vaja oleks. Kui ravi pooleli, siis, arstlik komisjon seda ka arvestab ja võimalusel ajapikendust annab.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.