Miks mul kõik nii halvasti läheb ? 11.03.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Olen 16 aastat vana. Hetkese seisuga käin 9. klassis, sel aastal lõpetan kooli, hinded korras. Aga probleemiks on see, et olen nö. vene rahvusest ja minu klassis käivad ainult eestlased ja olen erand nende jaoks, kuigi eesti keelt oskan puhtalt ja peale selle on mul väga paljude keelte oskus. Probleem hakkas 3, klassis, kui avastasin, et oskan hästi joonistada multikaid (jaapani multikaid) ja näitasin ka oma klassikaaslastele. Nendele küll meeldis, aga oli ka neid, kes hakkasid mind kohutavalt norima chinakaks, see kestis kuskil 3 aastat, vahepeal isegi pandi oma käed mulle kaelale. Kuna olen tagasihoidlik alati olnud, siis minust on saanud väga emotsionaalne inimene, pisikese karjumise peale pisarad juba voolavad. 6.-8. klassini oli kõik hea, sain jälle nendega läbi, kes mind kiusasid, kuna ema mul kolis välismaale ja ütles juba 7-das, et võtab mind kaasa, aga ei võtnud ka 8 -das, nüüd olen siis 9. ja pärast lõpetamist võtab mind kaasa. Klassiõed juba 8. arvasid, et valetan et lähen välismaale, aga ei, lihtsalt plaanid muutusid ja ema ikka ütles, et oleks parem, kui lõpetan kooli siin. Nüüd on tülid klassiõdedega, kuna nende arust valetan alati - ma kartsin seda juba algusest peale, et see juhtub, kõik hakkavad mind vihkama, kuna olen alati kõiges süüdi, valetan, olen vastik, olen nö. kahenäoline. Ma ei tea tõesti enam, mida teha, mul on kartus üksinduse ees, kardan, et et mu maailm läheb mustaks ja et pole enam elul mõtet. Ma ei taha, et seda juhtuks, ma tahan siin selle 3 kuuga Eestis midagi ette võtta, aga ma ei tea, mida ma tegema peaksin? Mu elu on tõesti olnud algusest peale nagu must auk, on ainult 1 inimene, keda olen alati uskunud ja tema aitas mind selle 3 aastase kiusamisest välja, küll teda ei ole olemas, aga aitas ta mind alati. On 2 vanemat õde, kellele saan kõike rääkida, aga aeg-ajalt siiski ütlevad, et olen värdjas ja ka veel hullemaid asju. Ehk saate mulle soovitada mingit inimest, kellele saaksin kõik rääkida, ma tunnen et varsti ei suuda enam. Elan Rakvere lähedal. Mul on ka muidu terviseprobleemid, nagu näiteks lämbumine. Aitäh aitamise eest!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleemide tuum on koolis ja seetõttu teeksin esimese jutu klassijuhatajaga. Teiseks, täpsustaksin edasised plaanid-tegemised emaga: elu edaspidi kas siin, välismaal või midagi muud. Kolmandaks, mõni sõbranna koolis või väljaspool kooli. Temaga räägiksin, tema on ju igapäevaselt lähedal ja toeks. Neljandaks, kehalised harjutused, jalutuskäigud maandavad pingeid, annavad enesekindlust. Viiendaks, praeguste terviseprobleemidega pöördu kohe perearsti poole ja temale räägi ka sellest kooliprobleemist. Sellest alusta. Kirjuta nädala-paari pärast oma käikudest-tegemistest ja tulemustest.
Oled tulbli ja jõuad elus kaugele ja raskusi ületades tuleb ka rõõmu- ning õnnetunnet järjest enam juurde.
Igast murest saab üle!
Sulle parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.