Ärevushäire või füüsilised probleemid? 25.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Minul on selline mure. 3 kuud tagasi olin ootamatult halvenenud enesetunde tõttu sunnitud pöörduma kiirabisse - valu südame piirkonnas, värinad, vasaku kehapoole tuimus, surve peas, kõhulahtisus ja surmahirm. Polnud varem sellist asja kunagi tundnud ja sellele eelnevalt olin veetnud rahustava päeva spas. Olin enne kirjeldatud tunnuste avaldumist terve päeva kannatanud valu südame piirkonnas ja selle pärast natuke mures. Õhtul voodisse minnes tundsin, kuidas pilt hetkeks eest ära käis ja mainitud sümptomid esinema hakkasid. Varasemalt olin kannatanud ka mitu kuud tuima valu kuklas, samuti vasakul pool (perearsti väitel lihaspingest tingituna). Kiirabis tehti ajukompuuter, mis oli korras. Diagnoosiks pandi ärevushäire. Ravi väga ei täpsustatud ja lootsin sellega ise hakkama saada. Olen muidu üsna terve inimene, söön regulaarselt ja üsna tervislikult, käin regulaarselt trennis, ei suitseta jne. Püsivalt on probleeme ainult mandlitega, mis perearsti kohaselt ilmselt tekitavad mul ka südamerütmihäireid.
Pärast ärevushäire diagnoosimist on mul nn hooge esinenud korduvalt. Tekivad väga erinevates olukordades - tööl, kodus, trennis, külas jne. Küll aga väiksemas ulatuses ja mitte nii hullusti kui esimene kord. Algavad need tihti sellest, et tunnen valu südame piirkonnas või peas või tunnen lihtsalt, et "midagi on valesti". Enamasti palderjan aitab rahuneda.
Mure on selles, et nüüdseks on mul pea võimatu teha vahet, kas probleem on füüsiline või ärevushäirest tingitud ja sellest tulenevalt tunnen pidevat surmahirmu ja kartust, et süda jääb seisma, saan insuldi vms. Eriti praegusel gripihooajal ja viimasel ajal tihti esinenud noorte äkksurmade tõttu.
Nüüdseks olen tundnud ka juba mitmeid kuid pidevat rõhumistunnet vasakus rinnapooles, valusid või pisteid selles piirkonnas. Tunnen, et saaksin rahu ja ärevushäire raviga edasi minna, kui välistaksin kõik füüsilised põhjused. Kuid kas sellel on mõtet või on ilmselge, et tegemist on psüühilise probleemiga? Perearst tegi EKG, kuid see oli korras.
Lootsin, et saan sellest omajõududega ja mõttejõuga üle. Tihti polegi mul midagi viga ning suudan ärevushoo allutada (valud siiski jäävad). Kuid viimasel ajal tunnen üha enam, et see hakkab mu igapäevategemisi häirima: ei saa korralikult trennis käia, väljas käia jne. Samuti häirivad pidevad mõtted surmast - mitte suitsiidsed vaid põhjendmatu hirm, sest tegelikult on kõik hästi. Ühtegi ADd pole siiani võtnud ja hästi ei tahaks ka. Nagu ma mainisin, palderjan on siiani aidanud. Kuid soov oleks põhjus kõrvaldada, mitte kogu aeg tagajägedega tegeleda. Samuti tahaksin teada, kuidas teha vahet ärevushäirest ja mõnest muust haigusest (gripist vms) põhjustatud kaebustel (sümptomitel).

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire korral on füüsilised tegemised-harjutused kuldaväärt. Neid on vaja kindlasti edasi teha.
Raviprintsiip on ikka järgmine: 1) arstirohud (ravimteed jms) algetapil, 2) harjutused (viis rühma, alustus on kehalisest, siis sotsiaalsed, meelelised, hingelised, nn religioossed e autosugestioon-enesesisendus), 3) uus hoiak (prioriteedid uueks). vt. varasemaid soovitusi, lisatarkusi veel minu raamatust "Väljavalitu" , eriti Tervisemaja valdkonnast vaadata.
Ärevushäirega tegelemine vajav veidi kannatlikkust, kerged tagasilöögid käivad asja juurde e. paranemine ei ole lineaarne, paranemine on lainelise tõusujoonega.
Head tegutsemist,
jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.