Depressioon 07.01.10 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere Dr. Ennet ja head uut aastat teile! Olen mures endaga. Kaotasin eelmisel aastal töö ja uut pole saanud, rasked ajad siin maal elades. Olen 30-aastane naine, kaal 56 kg ja pikkus 162 cm ja elan pidevalt kahe pojaga üksi, mees on ka aga tema käib Soomes tööl ja harva kodus. Pojad on 7- ja 13-aastased ja suht tihti nende omavaheline läbisaamine on kohutav. Olen sedasi elanud juba 3,5 aastat ja nüüd, peale töö kaotust, sõitis ikka totaalselt katus ära, ma ei taha kedagi nähe, kellegagi rääkida, lapsed käivad närvidele, autoga sõita raske, ärevus mega, vaja kuhugi minna, kohe tunnen, kuidas mul tekib õhupuudus, söögiisu pole, mees tuleb koju - ma ei tunne sellest rõõmu, samas igatsen teda väga, tahan, et ta kodus oleks ja tõesti vahest ka oma sõna sekka ütleks. Suurem poiss on pubekas ja kui ma palun ilusti lõpetada toas pallimängu või venna kiusamise, haugutakse minuga nagu koer. Kuna enesetunne läks ikka mega mustaks ja ainult nutan, siis pöördusin psühhiaatri juurde, et ma saaksin enda mina tagasi, käia trennis, minna külla, käia ringi, otsida rõõmuga tööd, mida hetkel raske küll leida aga ehk ikka saan mingi töö. Ta määras mulle algul Efexor 75 ravi, see ravim pani mu tõmblema voodis, ma ei suutnud enam tõusta ka voodist, siis kirjutas ta Cipralexi, millega ma ainult oksendasin iga päev, toit sees ei seisnud. Nüüd määras ta Coaxil 12,5 mg, mis pidi olema natuke leebem ja seda võetakse kolm korda päevas 1 tablet, aga hetkel pean võtma 7 päeva järjest 1 tablet hommikul ja õhtul. No olen seda nüüd kaks päeva võtnud hommikul ja õhtul ja teeb mind tõesti rahulikuks ja hea on olla, ärevus nagu kaob, aga enesega töötamine ikka raskendatud, päeval tekib ikka mingi raskus hingele ja raske on, kas selle rohu mõte ongi ainult niikaua hetkel, kui toime on, on hea olla? Rahustit arst juurde ei määranud, sest see pidi mind muidu uimaseks tegema. Ega ma pole tundnud ka selle rohuga, et vajaksin rahustit, ainult päeval vahel, kui muutun rahutuks. Unega pole probleeme olnud, aga peale Cipralexi läks natuke korrast ära, aga selle ravimiga tunnen, et saan uinuda ja tuleb uni, puhkan ka välja ennast. Mis teie arvate, kas see ravim on hetkel mulle parim, mitte, et ma oma arsti ei usaldaks, mul on tõesti väga hea arst - Dr Noorkõiv - , aga sooviks teada, millal saan selle ravimiga lahti sellest ängistuse tundest ja suudan ennast näha peeglist, et see olen tõesti mina? Tunda rõõmu, inimestega olla ja tahan nendega olla. Teie harjutusi teen, sunnin ennast väljas lund rookima, toimetama, aga see on ikka mega raske, hambad risti ja jälle vot lähen, teen. Tean, et see, mis tulnud on aeglselt, ei lähe kohe kiirelt ka küljest ära. Tahan vabaneda sellest meeletust ängistusest. Palun andke nõu ja aidake oma toredate sõnadega.

Aitäh ette juba J.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Jutust selgub, et rohi sobib. Ainult rohust ei piisa, seda olen tuhat korda öelnud. vt. varasemaid soovitusi ja süsteemselt asjadest ülevaate ja enesega tegelemise juhiseid saate minu raamatust "Väljavalitu", mis eelmise aasta lõpus trükist ilmus. Tohter on Teil hea.
Kannatlikkust ja head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.