Klaustrofoobia? 29.05.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Võib olla ma ennatlikult nimetan enda "hirmu"juba klaustrofoobiaks. kuid palun siiski teiepoolset abi seda lahti seletada.
olen 41 a. naiterahvas. Ei ole mul lapsepõlves ega ka veel üsna hilises minevikuski sellist hirmu esinenud. Lapsena jäin küll magamiskotti kinni (riie jäi luku vahele) ja siis läksin küll paanikasse-toppisin käe kaelaaugust välja ja lõikasin ennast sealt välja. Ei ole ma telgis magamist kartnud-ei karda ka nüüd ja liftiga sõidan ka iga päev. Nimel sai see hirm alguse solaariumis. Olin ikka enne ka seal käinud. Aga siis ükskord tuli seal selline mõte peale, et kui nüüd välja ei saa ja see töötab automaatselt ja seisma ka ei jää-põlen ära. Proovisin katet tõsta, aga kate käis tugevalt. Ei jõudnud nagu kohe üles lükata. Hakkas nii halb. Nagu kuumus tuli peale. Mõtlesin juba et löön kõik segamini seal, sest ukse ka ju keerasin kinni-keegi ei saa appi ka. Proovisin siis ikka uuesti seda katet lükata-sain sealt välja. Olin juba pooleldi riides ka. Aga makstud ju. Läksin uuesti ja kannatasin välja. vahepeal ikka proovisin, et kas kate liigub. Hiljem pole sellega probleemi olnud. Kui väga selle peale mõtlen, et KUI jään liftis kinni jne siis tuleb selline paha tunne peale.
Aga täna pidin minema magnetresonantsi kaelale tegema. Olen kunagi ka varem nn ahjus olnud. aga väga ammu. nii kui õde klambri kaela ümber kinnitas ja ma pihta sain, et see ei käi ära, hakkas mõte liikuma. protseduuri pikkus 40 minutit ka veel. ja kui veel sinna kupli alla sain, siis oli kõik. palusin ennast välja tõmmata. arutasime seal siis, et proovime esimest skaneeringut 30sek. ok .panin silmad kinni. mõtlsin muid mõtteid-üritasin. nii kui sinna sisse lükati-veel ikka proovisin, aga ei . tunnen kuidas peas ja kehas hakkab kuumama. see kõik nagu tuleks kusagilt ligi. ja ei saanudki uuringut teostada. uskumatu! lihtsalt piinlik.olen alati vapralt igasugu protseduure talunud. õde arvas, et prooviks teinekord ,kui ma valmis olen selleks. millal siis?ega mul ju kodus paha pole. ikka alles seal hakkab. kui ma tean, et ma saan välja-siis oleks ok, aga nii kinni pandult 40 minutit ma küll vastu ei pea. ka praegu kodus on mul pea nagu veidi kange-elline suruv tunne, tulevad "sedasorti"mõtted jälle pähe. tuleb kohe vägisi neid ära ajada.
mis siis nüüd saab? ei tahaks ju mingeid medikamente küll võtta ,set ma ei kannata elle all ju iga päev. mis teie arvate. oleks põhjust abi otsida?
ette tänades, anu

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

mis teie arvate. oleks põhjust abi otsida?
- Arvan, et jah. Saate abi, saate need uuringud tehtud ja muid asju ka paremini teha.
Uuringu puhul võtta ühekordselt trankvilisaatorit.
Harjutusi alustada minu harjutusest, jalutuskäikudest, siis trenn.
Apteegi vabamüügist rahustat teed.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

klaustrofoobia

Lp Dr Ennet,

Kas klaustrofoobiat peaks ravima? Või peaks ennast kuidagi selle vastu "karastama"? Enamasti ma sellega kokku ei puutu,sest liftiga ei sõida jne. Aga kui midagi sellist peaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui igapäevaelu segab, siis tuleks midagi ette võtta.
Kõik inimesed kardavad ühte või siis teist olukorda. Aga kuna nendega kukkupuuteid üliharva, siis seda ravida (ennast karastada) ei ole vaja. ...

Loe edasi

verefoobia

Tere!
Küsimus selline: kas on võimalik kuidagi ravida foobiat, mis on seotud verega? Minu mehel on tugev foobia igasuguse vere vastu, ja tundub, et see lausa süveneb. Kui siiani (ka lapsepõlves) ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Verekartust on paljudel ja siin piiri panemine normi - haigusliku vahele on keeruline. Ka mina pelgan kohati verd. Lapsepõlves nägin verivorsti valmistamise "eellugu" - jube elamus tänaseni. Harrastusjahimeestest ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: