Tere! 05.01.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 21 aastane noormees. Elu täiesti ribadeks võib vist nii õelda.2 aastat tagasi hakkasin niiõelda paanika ja ärevus häired. Sai neuroloogi juures käidud, kontrolliti kõik üle ja pandi diagnoosiks ärevus häire. Sai kuu aega cipralexi võetud ja 6 kuud xanaxit , aga kuna selgus et xanax söltuvust tekitav rohi, üritasin seda ise ära jätta. Rohtude tarbimise ajal võib õelda et läks paremaks kõik , kuid kui ära jätta yritasin muutus kõik endiseks. Põõrdusin psühhiaatri poole , sai erinevaid rohtusid proovitud uuesti kseroxat vei mis iganes ta oli jne , kuid ei miskit. Lõpuks sai 2 nädalat psühhiaatria haiglas oldud, mis algul põhjustas veel suuremat depressiooni kuna arvasin et 21 ja juba hull et sellisesse kohta saadetakse, kuid seal olles selgus et täitsa normaalsed inimesed, kes vaevlevad depressioonis töö pärast või muude pingete pärast. Enesetunne paranes jälle ja pandi cipraleksi ravi uuesti peale koos promosepaamiga. Aga sai 2 nädalat haiglas oldud võib õelda et sai puhata korralikult ja hakkas ehk paremgi aga siiski päris mööda asi ei läinud. Ja kuna noor inimene ei suuda õelda ära sõpradega koos pidutsemisest jne siis polnud mu edasine ravi kuur ka eriti korralik. Võtsin kyll cipralexi korralikult 6 kuud aga nüüdseks jälle kõik sama hull kui selle etapi alguseski:(.Psühhiaatria haiglas tehti mulle EEG uuring kus selgus et vasakul ajupooles on midagi viga kuid sinna see jäigi. Ja mäletan hästi , et kui esimest korda neuroloogi juures käisin tehti sama test mulle ja ma ei kannatanud seda välja ning test lõpetati poole pealt. Pika jutu peale nüüd selline küsimus:) , ka son võimalik et tegu polegi depressiooniga vaid peaks äkki laskma uuesti EEG uuringu ära teha laskma ,nagu praegune psühhiaater soovitas. Või on depressioon aga se eon tingitud sellest aju vasakpoolsest halvast näidust( nimelt see viitas kergetele langetõbi hoogudele). ma olen lihtsal väsind sellest kogu jamast, mul peak solema normaalne elu , sõpru on enam kui küll , tegelen spordiga, õpin ülikoolis ja on korralik töökoht. Aga sisemas on tunne et olen epast juba segi minemas:( või olengi juba segi:(. Siiamaani nagu pole ykski ravi aidanud rohkem kui 70 % ja kui mõelda et 2 aastat olen sellist asja kannatanud juba, siis edasine elu tekitab hirmu tunde peale. 21 veel liialt noor ka siit ilmast lahkumiseks või peast segi minemiseks :(. Spordist nii palju et sõidan krossi , kus on füüsist rohkem kui küll , paljud ytlevad et pean rohkem füüsist tegema (arstid siis) aga edaspidine oleks juba ülekoormus:) . Olen ka Teie harjutusi proovinud jne. hetkel rohte ei võta , kui siis suurema ärevuse hoo puhul pool xanaxit , aga seda mingi paari päevase vahega või nii. Unustasin ka märkida mis mind vaevab, pidev ebareaalsus tunne (nagu oleks omas elemendis koguaeg ja ymbruskond kõik ebareaalne nagu instinktide järgi elaks täpsemalt õeldes) ja see tekitab hirmu et kas sellisest olukorrast on enam pääsu või olengi juba peast sassis ja kiiks küljes:( . Vabandan nii pika kirja pärast, aga rääkimine aitab ja veel eriti selle ala spetsialistiga. Kui on mingeid soovitusi või abinõusid, siis kuulaksin neid hea meelega. Palun aidake :(!

Lugupidamisega!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire korral kehtib ikka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" printsiip. Puhkus tuleb alati kasuks, sellest ka ise kirjutad. Liigne trenn on kahjuks, ka selles osas on Sul õigus. See nö ebareaalsustunne vajab ravitohtriga täpsustamist, mis ta siis ikkagi on?
Distatntsilt e. tele-kohtumisega hetkel ei oska konkreetsemalt aidata.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.