Milline teraapia võiks mind aidata? 01.10.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
tunnen juba ammu, et mul oleks professionaalset abi tarvis, aga ma ei tea, kuhu pöörduda ja mis täpsemalt mind aitaks. Olen 21aastane noor inimene, käin ülikoolis, käin tööl, väliselt tundub minuga kõik hästi olevat ning seda kõik mind ümbritsevad inimesed ka arvavad. Tegelikult on aga sisemuses kõik nii katki, sassis ja pea peal, et mul hakkab õudne, kui teadvustan, milliseks mina ja mu elu on muutunud. Püüan otsast alata ja mingi väikese ülevaate anda.
Keskkooli ajal olin suurte püüdlustega maksimalist, tahtsin kõike teha hästi, tahtsin targaks ja intelligentseks saada. Mul oli palju hobisid ja huvisid. Rabasin ja rabelesin vist isegi rohkem, kui tegelikult kanda oleks jõudnud. Midagi otseslt ei olnud halvasti, mul oli kena kodu ja head inimesed ümber. Hinges aga olin üksi-üksi ja.. ma ei teagi, ei ole välja suutnud mõelda, mis see täpselt oli, mis hinges painas, kuid pidevalt tundus elamine võimaltult valus. Olin hästi emotsionaalne laps, psüühiliselt küllalt ebastabiilne ja ebakindel, kõike elasin tohutult läbi ja endasse. Lugesin aga palju, vaimustusin kõigest, mul olid suured unistused, ideed ja ideaalid. Keskkooli aegseid päevikuid lugedes on seal aga läbivaks teemaks see, kuidas ma enam ei jõua kõike taluda, kuid midagi pole parata, kuhugi pole põgeneda ja tuleb edasi minna. Kuni ma enam ei jõudnud. Tekkisid ärevushäired, igas pingelisemas olukorras hakkas kõrvus kumisema, hingata oli raske ja sees kees õudus ja paanika, süvenes depressioon. Lisaks sellele on mul pea kogu mäletatava elu jooskul olnud sotsiaalfoobia. Keskkooli lõpus käisin mõnda aega psühhiaatri juures, sõin ärevushäirete ja depressiooni vastu AD-e ja selleks ajaks see ka aitas. Nüüd olen aga teises äärmuses. Olen kasvatanud endale kaitsemehhanismi: kuna iga asi, mis mind emotsinaalselt puudutas, veidigi tugevamaid tundeid tekitas, põhjustas ärevust ja painet, kasvatasin ennast kõigele ükskõikseks jääma. Ise ei saanud arugi, mis muutub, tundus, et ärevust on vähem ja saan endaga paremini hakkama, tegelikult aga lülitasin end kõigest ümbritsevast aina enam välja. Nüüd olen selles saavutanud omalaadse "täiuse": ükskõik, kui väga tahaks, ei suuda ma mitte midagi tunda. Elan täielikult nagu klaasi taga, mitte millestki ei suuda vaimustuda, kurbust või rõõmu tunda. Mõistus ütleb, et muusika või raamat on hea, hinges aga ei liigu mitte miski. Ei suuda teha midagi, mis pingutust või keskendumist nõuab. Kui vanasti rabelesin hommikust õhtuni, käib mul nüüd mõnikord isegi toa koristamine üle jõu. Väldin kõiki mõtteid, väldin tõele näkku vaatamist. Väldin täielikult kõike, mida tegelikult armastan: ei suuda kätte võtta raamatut, minna teatrisse, sest kardan mõlemat, nii seda tühja ükskõiksust või vastasel juhul mind tabavat ärevust. See tabab mind endiselt neil väheselt kordadel, kui midagi mind siiski emotsionaalne olema "sunnib" - ja peale iga uut ärevuselainet kasvab mu kaitsemehhanism ja suureneb tuimus. Mäletan seda suurte unistuste ja ideaalidega last nagu võõrast, ei suuda taibata, kuidas kõik kaotanud olen, millesse uskuda ja mille nimel elada. Ka sotsiaalfoobia kestab edasi, olen küll harjunud igapäeva-toimingutes sellest üle olema ja saan näiliselt kõigega hakkama, kuid tegelikult saan hakkama vaid neis kitsastes raamises, mille endale olen loonud. Väldin kõiki uusi olukordi, kohti ja inimesi, kuigi tegelikult igatsen neid üle kõige. Lähisuhete sõlmimisega on mul kogu elu raskus olnud, lasen väga väheseid endani, enamikele olen lihtsalt keegi tuttav, kellega vaid mõnest vajalikust asjast, tööst-koolist rääkida ja kes siis ruttu minema kõnnib. Tunnen enamasti end üleliigse rumala veidrikuna.
Rääkida oleks veel palju, see ei ole pooltki veel ülevaade mu probleemidest, muud ma aga praegu ei soovigi, kui teada, kuhu ma peaks edasi pöörduma. Olen uurinud erinevate teraapiate kohta, aga ei tea ise, milline teraapia võiks mulle abiks olla. Tablette olen juba söönud, kuid need ei muuda mu mõtlemis-ja käitmismalle. Aga midagi ju ometi peaks natukenegi aitama! Milline teraapia?
Tänades, Marie

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ületöötamine, üksindus, sundhirmud, kapseldumine, kapsli all murekatel.
Ikkagi alustaksin psühhiaatrist - pihtimine ja selle käigus endale saavad ka mitmed asjad selgemaks. Teiseks, kõik olulised teadmised rakendada töö- ja puhkerežiimi korrastamisele. Kolmandaks, mõõdukalt alustada keha, vaimu ja hinge tugevdamist ja karastamist endale sobivate harjutustega. Neljandaks, endale oma elusihid selgemaks teha. Kuhu purjetan? Viiendaks, sõprussuhted tulevad ka omal ajal.
Rääkida oma murest ka vanematele.
Võibolla on vajalik teha aasta akadeemilist pausi õppimises? Paljudele on see hästi aidanud.
Ja ikkagi ka psühhiaater.
Rahulikult sõuad, ...
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Biofeedback teraapia

Tere! Sooviksin teavet biofeedback teraapia kohta. Kas on see ohutu ja milline raviv efekt võiks sellel teraapaial olla?

Aitäh!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seade kuvab ekraanil isiku sundmõtteid, kinnisideid, negatiivseid mõtte- ja käitumismustreid.
Miks selle masina eest Nobeli preemiat antud ei ole?
Minul sellist masinavärki ei ole, seega ...

Loe edasi

Bioresonants teraapia

Kuidas suhtute teie bioresonants teraapiasse ärevushäirete raviks? Kas see võiks aidata ja pigem hästi mõjuda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mida te selle bioresonants teraapia all mõtlete?
Ärevushäirete ravi ikka selline, et alul veidi arstirohtu (olenevalt kaebuste iseloomust) ja kehalised-vaimsed harjutused, et liigseid pingeid maandada, ...

Loe edasi

Ärevushäire ja Depressioon

Mis ravimeid teie soovitaksite mulle, kui siiani olen vahelduva eduga tarvitanud Caoxil 12,5 mg ja see pole aidanud?

Kas depressioonist terveks saada on võimalik või saab seda ainult leevendada?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhted Noormehega korda - Noormees, kui hoolid, siis hoia mind ja väldi tüli, stressi teket. Hoia mind, julgusta.
Tätoveering unusta, koer (kui kodused tingimused võimaldavad) on hea, aga veelgi ...

Loe edasi

Nartsissistlik isiksushäire

Hiljutise eraelulise trauma tagajärjel olen jõudnud veendumusele, et kannatan nartsissistliku isiksusehäire all. Vastan täpselt enamikele häirega kaasnevatele tunnustele ning saavutan ka nii rohkem kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iimene on õnnelik ja saavutab isiklikus ning ühiskondliku elus seda enam, mida rohkem ta oma isikupära suudab rakendada.
Ole ise!
Suurimaks probleemiks on enamasti see, et ei tunta ennast ...

Loe edasi

elektrishoki teraapia

Olen siin võidelnud paar aastat depressiooniga ja sellest tuleneva unetusega - külastanud erinevaid psühholooge ja psühiaatrit, proovitud on erinevaid tabletikuure. Cipralex, Remeron, Effexor, flux . Põhimõtteliselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tehakse haiglas, vajaduse määrab raviarst-psühhiaater. Näidustuse korral on vägagi tulemuslik. Kõrvaltoimeid praktiliselt ei ole, subjektiivselt probleeme ei.
Raviarst annab juhised.
NB - ...

Loe edasi

teraapia

olen juba pool aastat psühhiaatri juures käinud ja AD-sid söönud, enne seda juba üle poole aasta paanitsenud ja ülemõelnud. peale igat teraapiaseanssi olen nagu udukogu terve päeva ja ei saa mitte midagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravid-teraapiad peavad asjaolusid parandama. Kui ikka ei istu, siis ei tasu "torkida." Mida Terapeut eelnevalt selgitas?
Mina kaotatud süütuse probleeme e kaugminevikku ise aktiivselt ei ava. Pearõhk ...

Loe edasi

asperger, grupiteraapia

Tere
ja head uut aastat!!!

21. aastane noormees, soovib leida võimalust grupiteraapiaks. Paanikahäire ja raskendatud sotsiaalne suhtlemine. Kus on võimalik osaleda grupiteraapias ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiatriakliiniku juures (Dispanseris ja ka osakondades) on ka psühholoogid tööl. Põhiliselt teevad nad individuaalset psühhoteraapiat. Kas mõnel neist ka rühma-teraapia hetkel plaanis on, seda peab ...

Loe edasi

Kognitiiv-käitumuslik teraapia

Kui tulemusrikas on kognitiiv-käitumuslik teraapia ärevushäirete ravis?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See on üks osa, teatud etapil oluline osa ravimisel. Annab häid tulemusi ka ärevushäirete puhul.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Hirm

Tere lugupeetud dr. Ennet!



Teile kirjutab 24 a. noor naisterahvas.

Minu probleem on küllalt ebatavaline. Jutustan Teile kõigepealt eelloo, et oleks arusaadavam, millest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimese suhtumist oludesse-probleemidesse saab muuta. Muuta saab ka suhtumist hirmudesse, ennast saab julgemaks muuta. Alkohol trankvillisaatorina ilmselt heakskiitu ei leia. Vajate eneseusu kergitamist ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: