depressioon ja ôige ravi 13.03.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

Minu hädad said alguse jaanuaris, kui käsil oli ülikooli viimane sessioon, kolimine ühest linnast teise koos vastutusrikkale töökohale asumisega ja tohutu igatsus merede taga resideeruva elukaaslase järele.
Kôigepealt kadus ära uni- ei saanud magada ei päeval ega öösel, siis söögiisu ja keskendumisvôime, seejärel huvi seni meeldinud tegevuste vastu ja kôige lôpuks ka isu elamise vastu. Esialgu proovisin tekkinud olukorraga ise toime tulla- käisin regulaarselt trennis, massaazis, jôin rahustavaid ravimteesid ja perearsti soovitusel vôtsin enne magamajäämist xanaxi`t- esialgu 1/2, siis terve, siis juba kaks ja lôpuks kolm...und ei kusagil!!! Pärast kuu aega kestnud unetust olin omadega nii läbi, et esimesel tööpäeval kukkusin kogu selle kupatuse all kokku ja vedasin end psühhiaatri juurde. Diagnoosiks raske depressioon- raviks määras arst remeron`i (30 mg ehk siis 1 tbl ôhtuti) ja paanikahoogude leevendamiseks vajadusel 1/2 tbl 0,5 mg xanax`it. Lisaks käisin kuu aega regulaarselt psühhoteraapias (hetkel vestlen oma psühholoogiga vajadusel online), koolist vôtsin tervislikel pôhjustel akadeemilise puhkuse (naasen sügisel) ja töölt (kuhu ma ei jôudnud tööle asudagi) tulin ära. Otsustasin (lähedaste toel loomulikult) aja täielikult maha vôtta ja end korralikult terveks ravida ning sôitsin (hunnik drooge reisikotis) elukaaslase juurde välismaale.
Remeron môjub ja meeleolu paraneb iga päevaga- kôigest eemalolek ja ainult hetkele elamine (mida ma pole kunagi varem osanud) teeb head; paanikahoogusid on vähem... kui üldse. Konsulteerin pidevalt oma raviarstiga Eestis, aga kahtlen sügavalt tema kompetentsuses. Iga kord kui uue retsepti järele läksin tema juurde ja mul veidi klaarim nägu peas oli vôi telefonis ärksam hääl tundus tegi ta ettepaneku ravi lôpetada vôi krahmas kitlitaskust mône uue toote, mida vôiks "katsetada"...seejärel pöördusin arvamuse saamiseks ühe teise psühhiaatri poole, kes soovitas kohest hospitaliseerimist (sundhospitaliseerimise vajadust siiski ei täheldanud) ja kinnitas, et määratud ravi valik ja kogus on ôige. Et mul oli lennupilet juba ostetud ja ettevalmistused selleks tehtud ning et see eemalolek omab teatud "lukustatud ukse fenomen-i", siis ravile ma ei jäänud. Tahaksin teada, kas ja millal vôiks hakata môtlema raviannuse vähendamise peale ja kui tôenäoline on sarnasesse olukorda sattumine tulevikus (üldiselt olen hästi elurôômus ja varem pole midagi taolist esinenud)? Kas epilepsia (nn lastevorm...hood kadusid 10 aastat tagasi) ja depressiooni vahel on vastastikuseid seoseid?

Tänan abi eest!

Vôitleja

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Võitleja! Käitusite adekvaatselt pärast sellist pingeseisundit, unetust, huvitust, töövõimelangust jne. Õige, et võtsite õppepuhkust, õige, et ka töökoormuse osas endale puhkust annate ja õige, et end ravima hakkasite. Väga õige, et elukaaslase juurde siirdute.
Ka mina oleks Teile esimese valikuna Remeroni annud. Remeron, nagu kirjeldusest selgub, sobib. Soovitan seda võtta seni, kuni uni korrastub, jõud ja energia taastub, isu normaliseerub. Ise tunnetate, millal annust vähendada (3/4- 1/2 - 1/3-ni). Annust vähendades on Teil olukorrast ruttu selge ülevaade. Hiljem (paari nädala pärast) võite seda Remeroni ka ainult nn vajadusel (kui kõhklusi öise une suhtes) 1/3 või 1/2 tabl. võtta. Usaldage oma sisetunnet. Kuna põhipõhjuseks oli meeletult suur koormus ja sellega kaasnev liigne emotsionaalne pinge ning praeguseks on need põhjused kõrvaldatud, siis
jõu ning energia taastumine kulgeb peatselt kõige paremini loomulikku rada: kallistused, jalutuskäigud, ... vastavalt huvidele, vastavalt südame lustile.
Tulevikus annate endale ka puhkusevõimalust (igaöist) ning koolitükid ning töö karastab ja teeb Teid aina tugevamaks. Depressioonid, läbipõletamised siis ei kordu.
Lapsepõlve EP ja praegune "kinnijooksmine" küll seotud ei ole.
Idamaade tarkdele toetud ütlen: Kosmoses on kolm suurt asja ja need on ka Inimeses - Vaimne, Materiaalne ja Ananada. Materiaalset ja vaimsust me teame-tunneme (ka kehaline ja vaimne tervis) ja sinna poole püüdleme aga Ananda unustame ära. Ananda= ÕNDSUS, õnnelik olemine.
Kasutage ka Anandat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.