Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna

Arst vastas:

dr Jaanus Mumma

Psühhiaater

Tallinna Wismari Haigla

Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Krooniline C-hepatiit

Tere

Olen lühikese ajaga sattunud depressiooni, kuna sain tõsise soki, et mul on krooniline c hepatiit. Näidud hüppavad üles alla, aga nakkusarsti juurde saan 22.04. Olen ise ameti alalt hooldaja. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Minge homme Rapla haiglasse, seal nad ju teid uurisid, abi andsid. Peaksid andma ka nüüd.
2) Raplas ju psühhiaater olemas, saate abi ja juhiseid sealt.
Apteegi vabamüügist saate rahustavaid ...

Loe edasi

Meeleoluprobleemid

Tere!

Mul on pikka aega olnud ja on ka praegu hariduse ja tööga seotud vaimsed pinged. Minu hariduselu on osutunud väga pettumustvalmistavaks ja tööl tekitab pingeid see, et ma ei tööta omandatud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lahendusi saame otsida:
a) enda suhtumiste ja psüühika muutmisega ning
b) enda jaoks sobilikuma keskkonna (töökeskkonna) otsimisel-leidmisel.

Fr Nietzshe ütles, et mida suuremad-olulisemad ...

Loe edasi

Lähen väga kergelt endast välja.

Mure on selline, et lähen väga kergesti närvi isegi pisi asjade peale. Näiteks kui panen last õhtuti magama ja ta hakkab sahkerdama jalgadega lähen ma närvi ja suust hakkavad lendama laused mida ise ka ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soe jook, apteegist ka mõni rahustav tee on sobilik.
Und soodustab Melatoniin - apteegi vabamüügist saadav.
Jalutuskäigud koos lapsega. Kas lapse isa ka kodupiires on? Kui jah, siis kaasata ...

Loe edasi

Närvid peas

Huvitab selline asi, millest tuleb kõdidamine ja nagu külmavärinad peas. Tegu ikka korraliku intensiivsusega ja väga ebameeldiva tundega. Mis asi seda pōhjustab?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Need võivad stressis-närvipingetest tuleneda - seega vastava valdkonna harjutustega pingeid maandada ja organismi tugevdada.
Kui need ei aita, siis soovitav neuroloogi uuring ja abi.
Tervislik ...

Loe edasi

Kventiax/Quetiapin Accord

Tere!

Olen aastaid õhtuti 25mg Kventiaxi võtnud, et magama jääda (paühhiaatri poolt kirjutatud lisana antidepressantidele, kliiniline depressioon) ning on suurepäraselt mõjunud. Hiljuti kolisin ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jutt õige - originaal ja dublandid on tundelistele inimestele erineva toimega. Südamehaiged teavad seda juba aastakümneid.
Arvestama peab ka muid tegureid: eluviisi muutused, tervise muutused, sotsiaalsed ...

Loe edasi

Närvilisus

Tere!
Tegelt pole ma kunagi oma selle pöhjusega kuskile pöördunud, esimest korda isegi kirjutan.
Nimelt olen ma olnud u 3aastat väga närviline, vahepeal tahtmine lausa kellegile kallale minna, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Läbipõlemise sündroom.
Esimene asi - leida võimalus öösel korralikult magada, vajaliku pikkusega uni. Päeval kerged lõõgastused.
Apteegi vabamüügist Melatoniin ja kodus teha sooja jooki. ...

Loe edasi

Ärevus,Depressioon ja Migreen

Sooviksin teada saada, depressiooni, migreeni ja ärevushäire koosmõjusid noorukile?

Mis võib juhtuda kui lõpetad psühhiaatri kirjutatud ravimite tarvitamise?

Lõpetasin iseseisvalt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik - sinna kirja ja siis praktikasse kõik see, mis tervise tugevdamisele kaasa aita. Iga tera tervise varasalve on oluline. Terminid palju-vähe, suur-väike, tugev-nõrk jne toime tuleb unustada. Kui ...

Loe edasi

Esperaali toimega süst

Tere,mul selline küsimus et olen olnud alkoholiga sina peal ,aga olen mõelnud abi saada et kui lasta teha esperaali toimega süst alkoholi vastu,aga kui peaks sellel ajal libastuma ja alkoholi võtta kas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Süstid-tabletid on abivahendid, esikohal on ikkagi Mees Tahab ja tee nii nagu TAHAD.
Äkksurm on loomulikult maiuspala - kui ikkagi minek on. Hullem variant on aeglane Organismi Lagunemine: nõrgemad ...

Loe edasi

Psühhoos

Kirjutasin teile 18.03. Nüüdseks on kasuvend Paldiski mnt haiglas, 9ndas osakonnas. Ei ole temas veel muutust mârganud, et tal parem hakkaks aga arvan, et aega veel vähe. Aga mu küsimus seisneb selles, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Külas võite ikka käia, aga
eelmisel korral kasutatud tervise võtted tuleb jälle päevakorda võtta. 3E printsiim (Ennistamine e ravi, Ennetamine e profülaktika, edendamine e treening. Näete, et enda ...

Loe edasi

laps

Mul on skisofreenia. Kui ma teist kuud rase olin tehti mulle haiglas elektriravi. Nüüd on tüdruk 13 aastane ja ta on juba 185 cm pikk. Kas tema suur kasv võib olla tingitud sellest elektriravist või haloperidoolist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis toimus 10...13 aastat tagasi, seda me muuta ei saa. Organismil on tugevad enesekaitse mehhanismid, et organimi väärmõjude eest kaitsta. Mingi mõju võis olla, aga kes seda tagantjärgi täpselt öelda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: