Haiglane õppimine 14.06.20 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, olen 33 aastase tütre isa ja mure on järgmine.Umbes aasta aega tagasi algas tal stress või oli depressioon, mis väljendus selles, et sulgus endasse enam ei käinud väljas,ei hoolitsenud enda eest ja söömine ununes vaid hakkas paaniliselt kõike õppima ja lugema kuid midagi meelde ei jäänud.Pool aastat tagasi diagnoositi Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega ja kaasuvad haigused Aspergeri sündroom diagnoositud täiskasvanueas, kinnitunud ADOS-2 uuringul.Raviks määrati asentra ja olanzapin 1 kord päevas.Nüüd siis olukord selline. Päev algab hommikul voodis lugemisega. Hommikusöök raamatu või ajalehe saatel. Rohuvõtmine tuleb meelde tuletada ja kontrollida, muidu võib leida tableti taskust. Seejärel tuleb lause:“ Ära sega ma pean nüüd õppima.“ Sealjuures õppimise all peab ta silmas, et kõik raamatud tuleb pähe õppida. Päheõpitavate raamatute all pean silmas entsüklopeediat, bioloogia, geograafia ja muusikaajaloo raamatuid jne. ja mitte ükshaaval vaid kõike segamini. Selle tegevuse vähendamiseks oleme käinud väljas lühiajaliselt jalutamas sest ta ei suuda seda kaua teha kuna ta arvab raiskab aega- selle asemel saab palju lugeda ja õppida. Ühesõnaga tema kinnisidee on palju lugeda ja meelde jätta. Sellise tegevuse tulemusena ei jää talle midagi meelde ja protsess kordub samade raamatute uuesti kõvahäälse lugemisena.Ta on lõpetanud kõrgkooli ja varem õpimisega probleeme ei esinenud.Oleme kutsunud vahelduseks televiisorit vaatama, mille kohta ütleb huvitav, jääb paremini meelde. See on lühiajaline, mis asendub peagi kirjanduse lugemisega.
Nüüd siis toitumisest. Isu on tal hea kui keegi teeb sooja toidu valmis, sest üksi sööb külmalt ja igasuguseid näkse ja magusat. Kui ise valmistab siis kas jätab tooreks või laseb kõrbema sest seda tegevust saadab jällegi lugemine. Kui loeb siis kõik muu ununeb. Kui teeb päevast uinakut siis ka ärgates mure, et raiskas aega ei saanud lugeda. Ühesõnaga ärkveloleku aeg koosneb 95% lugemisest ja ülejäänud aeg nagu raisatud aeg nt. pesemine, söömine ja sunnitud enda järelt koristamine. Olekski küsimus mida Teie lahenduseks pakute sellest õppimise kinnisideest vabanemiseks. Oleme teda viinud treeningutele ja veekeskustesse, et mõtteid eemale viia aga hiljem tahab kaotatud aja et, ei saanud õppida isegi une arvelt tagasi teha.Ise uuesti arstile minna ei taha. Oleks igasuguste juhtnööride eest tänulik.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

ADOS uuring on vaid osa olukorra täpsustamisel - tähtis on terviklik kliiniline pilt.
Peale autismispektri peab kaaluma ka sundmõtete (obsessiivsed mõtted) spektrit, ülekaalukaid mõtteid.
Üks ravimitest (Asentra) on AD ja teine (Olanzapin) on antipsühhootikum. Õige ravi ja ravimannuse leidmine koos raviarsti-psühhiaatriga - oluline. Muud tervis tugevdavad teod ka olulised, vajadusel psühholoogi sekkumine.
Jälgida-vältida ravimi kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimed võivad katkestada koostöö.
Optimism. (Näitleja Paul Pinna elutarkus:
"Naerata, mis see mulle maksab!" Naeratamine on kasuks.
Oluline - koostöö, patsiendi kaasamine, patsiendi aktiivne osalemine.

Kannatlikkust ja järjekindlust.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.