Ärevus, paanika, depressioon? 05.01.15 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Ma ei tea, kas olen närvivapustuse äärel. Kõik sai alguse veidi enam kui poolteist aastat tagasi. Ühel hetkel hakkas keha märku andma, et midagi on valesti. Tohutult halb oli, süda paha jne, võtsin töölt haiguslehe, kolm päeva hiljem pikutasin erakorralises tilgutite all, tekkisid esimesed paanika sümptomid, süda kloppis meeletult, värinad, raske hingata. Kuna tollel hetkel ei osanud me keegi seda närvidega seostada, tembeldati erakorralises mind põhimõtteliselt simulandiks. Ei osanud ise ka miskit arvata. Perearst soovitas looduslikku Antistressi võtta ja puhata. Nii ma siis tegin, kui nädal hiljem minu kallis vend murdis jääl kukkudes jala nii, et laba oli tagurpidi. Kui mulle tollel õhtul helistati ja seda räägiti, ei saanud ma seda pilti enda peast välja, palun väga, minu ametlikult kolmas paanikahoog oli saabunud. Sellest hetkest võttis perearst suuremad sammud, kirjutas välja Coaxil antidepressandi ja andis pihku psühhiaatri numbri. Käisin, rääkisin, diagnoositi kerge depressioon ärevushäirega, ravi jätkasin Coaxil'i abil. Psühhiaater küsis kenasti, kas soovin tema juures edasi käia, võimalik et mitte mõistes olukorra tõsidust, ütlesin ei ja Coaxil'i kirjutas mulle edaspidi välja perearst. Nii sai seda võetud natuke üle aasta, tundsin end paremini (võimalik, et valetasin endale), järk järgult võtsin seda aina vähem ja 2014 august jätsin üldse ära. Nüüd on siis tulem käes, istun kodus nelja seina vahel ja tunnen end siin kõige turvalisemalt. Paanika ja hirm on taas minuni jõudnud ja mulle tundub, et hullemini kui varem. Võimalik, et ma teadvustan sügavamalt olukorra tõsidust, kui esimesel korral, sest siis ei olnud ma kunagi varem paanikat kogenud, välja arvatud normaalses koguses närveerimist, mis on ka loomulik. Aga see lootusetuse tunne tekitab omakorda järgmisi hirme, haigusleht ja kuidas tööandja sellesse suhtub, aga tunnen, et puhkust on vaja. Ei ütle, et olen üle töötanud, võimalik et olen sellest keskonnast väsinud, kuid mõte töövahetusest tekitab praeguses olukorras ka paanikat. Elan koos ämmaga juba varsti 9 aastat, meil on 4 toaline korter, millest kaks tuba kuuluvad meile ja olen tänulik, et mul on teine pool korterist, kus saan ka omi mõtteid mõelda, kuid 9 aastat on ikka pikk aeg, eriti kui elad unistades oma kodust. Võtsin 2,5 aastat tagasi pangalaenu ja ostsime omale korteri, mis oli odavalt saadud, aga väga halvas seisukorras, seal ei olnud võimalik elada. Jäänud on veel paar kuud, siis saame sisse kolida. Vahepeal on olnud rahamuresid, pangaga korduvaid läbirääkimisi, probleemid ehitajaga ja palju muud, mis stressi tekitab. Hetkest kui ost oli sooritatud, hakkasid mind praeguses kodus olevad asjad, situatsioonid, inimesed ja üldse elukorraldus häirima. Kõige hullem on see, et ma siiamaani ei ole sellest ämmaga rääkinud. Minu kõige suurem viga seisneb selles, et hoian kõike enda sees, võimalik et mul on soov teistele meele järele olla. Ja nõnda on see kõik kuhjunud, aga enam ei jaksa, keha töötab minu vastu, paanika ja hirm lihtsate asjades ees valitseb minu elu, minu mõtted valitsevad minu üle, mitte vastupidi. Ma ei karda inimesi, pigem seda, et mul hakkab halb näiteks toidupoes käies (ärevusest siis), niiet ma praegu väldin olukordi, millega ma tegeleda ei suuda. Kuidas jõuda psühhiaatri juurde, kui mõte arsti juurde minekust tekidab tohutu paanika? Ma ei jõua sinna kohalegi, peaksin midagi rahustavat võtma, et see pinge maha saada, kuid mis see oleks? Käsimüügis palderjan vast ei aita. Olen uurinud ka palju kirjandust ja tean, et ainult oma mõtlemisega saame paljutki muuta, kuid minul praegu praktikas see ei toimi. Vajan abi.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) vt varasemaid soovitusi ärevuse ja paanikahoogude kohta;
2) vt minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk. ja sealt sobilikke mõtteid-soovitusi praktiseerida;
3) apteegi vabamüügist saab rahustavaid teesid ja une tugevdamiseks Melatoniin.
4) korralik uneaeg - puhkusele kulutatud aeg on võidetud aeg.
5) esimesel võimalusel psühhiaatri jutule - sealt vajalik arstirohi abiks. Ristkülik diagonaaliga raviprintsiip - ravimi annus väheneb (vähenev kolmnurk) ja harjutuste osakaal suureneb, saavutab optimumi teie jaoks (suurenev kolmnurk diagonaaliga ristkülikus) ja siis nn "uued prillid" e uus hoiak, uus ellu suhtumine;
6) meelejärgi olemine - kolme lehega lilleke: a) mida teised minult ootavad, b) mida Mina ise õigeks pean, c) ideaal - Jumalik. Teiste arvamus ei tohi domineerida - kõik olgu õiges vahekorras.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.