Parim psühhiaater 01.09.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Kirjutan Teile tundes sügavat muret ema tervise üle ja soovist teda aidata. Probleem on olnud liigagi tõsine juba mitu aastat ning lõpuks on mul õnnestunud ta nõusse rääkida, et midagi tuleb ette võtta. Olen teie poole pöördunud varemgi oma isiklike probleemidega ning olen saanud head nõu. Loodan,et oskate seda anda ka mu emale.

Nimelt on tegu sellega, et mu ema on muutunud mitmete aastate taguse antidepressantide ja valuvaigistite kasutuse tõttu väga nõrgaks. Kui veel aasta tagasi mängis ta oma lapselastega ning armastas aias lillede eest hoolitseda siis praegu on tema elu selline- kell 2-3 paiku keskpäeval ärkab, istub natukene facebookis, teeb palju suitsu, vaatab telekat, vaevaliselt suudab õhtuks midagi süüa teha oma elukaaslasele, vaatab telekat hilisõhtuni pooleldi unes ja vajub magama, järgmine päev jälle sama. Ta ei tööta, ei huvitu millestki, tal pole sõpru ja kahjuks on ta ka huvi hakanud kaotama oma lähedaste toimetuleku osas. Tema nägu on paistes ja jumetu, tema arusaamine maailma asjadest jääb aina kehvemaks märgatava kiirusega. Ta on alles 54 aastane!

Ta ei saa sellest ise enam arugi, kuna on neid rohte juba nii kaua tarvitanud. 2007.aastal murdis ta reie kaelaluu ning operatsiooni järgselt kirjutati talle välja kange tramadol. Seda sööb ta siiani. Ta usub alati, et tema luud kasvasid kokku valesti ning seetõttu on närvid kusagil vahel, kuid seda pole. Need valud on ta ise omale välja mõelnud. Olen selles kindel, kuna käisime kirurgi juures uuringutel, kes selgitas kõike ning soovitas pöörduda valuarsti juurde. Raske elutee tõttu on mu ema olnud alati vaimselt väga nõrk ning külastanud erinevaid psühholooge, psühhiaatreid ja tõsiselt huvitunud reikist ning hinduismist. Sealsamas pole tal eluisu ja mulle enale tundub, et kogu tema valud on välja mõeldud selleks, et ta ei peaks mittemidagi tegema. Aastate möödudes on ta seda valet omale sisendanud ja nüüd on asjad juba väga kehvad. Samuti on ta väga jäärapäine ning väga raske on talle nõu anda, sest tal on omati oma ettekujutus ja see on alati õige. Perearst seetõttu kirjutab kergekäeliselt talle alati, mida ta soovib. Mu ema on viibinud mitmeid kordi ka Tartu Psühhiaatriakliinikus ravil, kuid keegi nagu ei teagi, kuidas teda aidata seal. Mulle öeldi, et mu emal on isiksusehäire, kuid lugedes selle kohta, ei usu ma nii. Tunnen teda paremini, kui ükski arst. Ma tean oma ema ajalugu ning seda, kuidas mu isa talle mõjus (kes mõjus ka mulle, mistõttu sõin ise aastaid antidepressante,kuid sain ise lõpuks abi ja olen tervem kui kunagi varem). Samuti pole mu ema lapsepõlv väga kena olnud ning ma usun, et need traumad, mida ta läbi elas, on teinud temast, kes ta on.

Niisiis, kas oskate nõu anda, mida teha? Ka tema teine tütar ning ümberringi olevad lähedased märkavad, et ta vajab abi, kuid keegi ei tea,kuidas aidata. Eriti tähtis on mu ema ravi seetõttu, et tal on kodus 15aastane Aspengeri sündroomiga poeg, kellele ta oma elutahtmatu eluviisiga selgesõnaliselt mõjub.

Kelle juurde võiks pöörduda, kes oskaks ta sellest zombie eluviisist välja tuua? Võibolla teate mõnda väga head psühhiaatrit Tartus, kes selle valdkonnaga oskab tegeleda?

Ette tänades

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1) mu ema on muutunud mitmete aastate taguse antidepressantide ja valuvaigistite kasutuse tõttu väga nõrgaks
#arstirohtude võtmine (kauaaegne võtmine) teeb organismi enda aktiivsuse nõrgemaks ja mõnede rohtude puhul kaasneb ka ravimsõltuvus. Seega - annused sujuvalt vähemaks ja ära jätta, vajadusel mõne teisega asendada ja siis nendest teistest loobuda.

2) istub natukene facebookis, teeb palju suitsu, vaatab telekat, vaevaliselt suudab õhtuks midagi süüa teha oma elukaaslasele, vaatab telekat hilisõhtuni pooleldi unes ja vajub magama, järgmine päev jälle sama
#passiivne elu teleka ees ja suitsetamine sealjuures - ei ole kiita eluaktiivsuse kergitamise seisukohalt. Seega - liikumisaktiivsus ja suitsust päevapealt priiks, seda:
a) 15-aastasele Eeskujuks olemiseks ja
b) poisslaps jalutuskäikudele kaasa, käivad üheskoos. Jalutades rahunevad mõlemad.

3) Tema nägu on paistes ja jumetu, tema arusaamine maailma asjadest jääb aina kehvemaks märgatava kiirusega. Ta on alles 54 aastane! Ta ei saa sellest ise enam arugi, kuna on neid rohte juba nii kaua tarvitanud.
#vt p.1), paistetus näos - liikumisvaegus, meeleolu alanemine, vee ainevahetuse häire. Seega - Terves-liikuvas kehas terve meeleolu ja mõttemaailm!

4) 2007.aastal murdis ta reie kaelaluu ning operatsiooni järgselt kirjutati talle välja kange tramadol. Seda sööb ta siiani. Ta usub alati, et tema luud kasvasid kokku valesti ning seetõttu on närvid kusagil vahel, kuid seda pole
#valuvaigisti ära jätta. Kui mingil põhjusel ongi väike valukene, siis see on aastatuhandete käigus välja kujunenud organismi aktivaator - häire kõrvaldamiseks vajalik ergutus. Ka puus ja kogu tugiaparaat vajab liikumist. NB! mida eakamaks muutume seda enam vajame kehalist aktiivsust, eakohast aktiivsust.

5) Eriti tähtis on mu ema ravi seetõttu, et tal on kodus 15aastane Aspengeri sündroomiga poeg, kellele ta oma elutahtmatu eluviisiga selgesõnaliselt mõjub.
#Eeskujust ja koostööst oli juttu, vaja lisa küsida Noorhärra raviarstilt, et mida tema eriti soovitab. Aspergeri registeron väga lai ja eri kvaliteediga: enesesse sulgumine, huvide iseärasus, tegevuste omapära ja stereotüüpsus, kõne-suhtlemise tase jne. Tegelemine arendab, tegelemine näitab ette, et mida ja kuidas ühiselt ja eraldi temale kasuks tuleb, mis talle meelepärane on, millega talle Rõõmu teha saab.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kuidas vabaneda vägivaldsetest sundmõtetest?

Mul on juba lapsepõlvest saadik olnud erinevaid sundmõtete ja sundtegu tunnuseid (hirm bakterite ja viiruste ees, ukselinke ei katsunud, ütlesin mõttes suvalisi laused alati 3 korda, enne kodust lahkumist ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi on abiks, psühhiaater kirjutab rohuretsepti ja annab ka muid soovitusi.
Minu soovitusi leiad otsinguga - vt sundmõtted, sundteod, obsessiiv-kompulssivsed häired.
Teatud määral on ...

Loe edasi

Rasedus ja depressioon

Tere, olen 21 ja olen natuke alla 3 kuu rase olnud. Umbes poolteist aastat tagasi hakkasin tarvitama antidepressante Flux 200, kuna oli depressioon ja bulimia ja kasutasin neid 2010. aasta lõpuni, kuni ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Esimene side olgu naistearstiga ja tema soovitused on esikohal.
2) Trenni ei ole vaja teha, aga jalutuskäigud ja sünnitusega seotud lihasharjutusi on kasulik teha.
3) Tihedam side lapse ...

Loe edasi

Alkohol - ei taha enam

Tere,
Nimelt on minul selline mure alkoholiga: tarvitan alkoholi praktiliselt iga päev. Tegu enamjaolt lahja alkoholiga (õlu) 4-6 pdl õhtu jooksul. Kanget alkoholi tarbin nädalas 1-2 korda (brändit ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis on prioriteedid?
Kas laste eest hoolitsev ja eeskuju andev isa või siis...
Kas alkoholismist tingitud armukadedus, agressiivsus ja lagunev pereelu või...
Kas haiglast haiglasse toimetatav ...

Loe edasi

Tere

vastasite mu küsimusele.Aga mida mõtlesite selle all, et Truxali kõrvale oleks vaja korrektorit.Mis asi see on?Mari

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaater teab. Näiteks, Cyclodol või siis Parcopan. Retsepti annab psühhiaater.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. ennet

Loe edasi

neelamine - ärevushäire?

Tere.

Viimasel ajal on rahavrohketes ruumides (kino- ja teatrisaal, ühiskondlik transport jne) tekkinud "pidev neelamisvajadus". Sellest pidevast neelamisest omakorda tekib ilmselt ärevushäire ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas neelamishäire klassifitseerub ärevushäire alla?
Selle info põhjal küll. See on kõrvaldatav. Lahendus: a) veidi arstirohtu (psühhiaater annab Teile sobilikku AD-d), rohkem harjutusi (viis rühma ...

Loe edasi

kuidas loobuda alkoholist???

tahaks väga loobuda!!!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui väga tahate, siis ärge enam jooge. Mitte tilkagi "kärakat", mitte tilkagi ka õlut. Tekkinud suur ajareserv täitke tööde-tegemistega. Vajadusel külastage AA-rühma. Kui vajate tervise osas, psüühika ...

Loe edasi

ocd

Tere!
Kelle poole ma võiksin pöörduda, kui mul on obsessiiv-kompulsiivhäire??

Ette tänades,
noormees

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosib psühhiaater, ravib psühhiaater. Teatud etapil oluline ka psühhoteraapia.
Seega vastus - psühhiaater.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

esinemis probleem

Mure selline, et ei saa suures seltskonnas rääkida. Käed ja jalad värisevad, hääl ja suu ka värisevad. Lihtsalt ei suuda normaalselt rääkida, ning on tahtmine parem ära joosta.
Kas on võimalik leida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Hirmud-kartused, ka sotsiaalses sfääris on sagedased. Koolisüsteem meil esinemisjulgust ning esinemisoskusi ei õpeta ning seetõttu on selle probleemiga inimesi palju rohkem, kui oskate arvata.
Soovitused: ...

Loe edasi

ärevushäire

Tere.
Olen 20 a.neiu ja kannatan, nagu paljud teisedki, tugevate ärevushäirete all (kahtlustan sotsiaalfoobiat).Hommikuti on hirm tõusta ja maailmale silma vaadata. Algas see kõik 9-ndas klassis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kallis Neiu 20.
Elus peabki omal erialal-tegevusvaldkonnas nr. 1 olema. Aga nr. 1 rajal peab olema mitte vabatahtliku "sunnitöölaagri sunnialusena" vaid sportliku rõõmu, lusti ja tahtmisega. Mängulisus, ...

Loe edasi

meleril ja diazepam

Lp.Dr.Mumma!
Minu 11.aastasel pojal on aastaid olnud kuu jooksul korra või paar väga tugevad peavalud koos pinges oleku, oksendamise ja värinatega.Veel on lapsepõlvest tänini öised ärevushood- ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Tere Anzi!
Ma ei ole ise lastepsühhiaater,kuid mõnda siiski tean.
Tundub,et esiplaanil on siiski psüühilised probleemid.
Diasepeks on küll kiire toimega ja leevendab momendiks
seisundit,kuid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: