Ämma surma järgne enesesüüdistus 17.04.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Minul on ärevus seoses ämma surmaga. Jõuludel 2012 suri ämm infarkti tagajärjel. Ta oli 69aastane, töökas ja rõõmsameelne naine. Vahetult tema surmale eelneval päeval olime koos elukaaslasega tema vanematel külas ja seal olles tegin ämma hommikusööki sööma kutsumise peale nägu. Pööraitasin silmi ja mõtlesin endamisi, et jälle ta tuleb ja poputab oma poega. Ma pole päris kindel, kas ämm nägi seda emotsiooni mu näol, aga selline kahtlus on jäänud sisse, et nägi. Peale seda saime normaalselt läbi, ta tuli muga rääkima tavapärastest asjadest, kuidas pühad läinud jne. Sama õhtu käigus ajas ämm mu nime veidike sassi ja siis ma parandasin teda. Sellest jäi samuti kripeldus hinge. Käisime koos ämma ja äiaga nende sugulastel külas ja autosõidul tagasi rääksime mitmetel teemadel, sh insuldi teemal ja mainisin, et sellise haiguse juures on vaja väga kiirelt tegutseda ja et tavainimestel pole taastumise mõttes nii häid võimalusi nagu oli ntks Laaril. Muidu tundus ämm autosõidu ajal igati rõõmsas tujus. Minule aga on jäänud sügavad süümepiinad oma tehtud näo pärast ja nime parandamise pärast ja ka insuldist just eelneval päeval arutamisest. Hakkasin uskuma, et mina olengi ämma surmas süüdi, sest põhjustasin talle suuremat stressi oma käitumisega, mis viis järgmisel hommikul suremiseni. Olen käinud psühhiaatrite juures ja seal diagnoositi mul depressioon, hetkel võtan ka ravimitest Cymbaltat ja Betamaxi. Need on teinud mu olemise küll paremaks, suudan igapäevatoimetusi teha, kuid peas keerlevad ikkagi ämma surma süümõtted. Käin ka psühhoterapeudi juures, kus aidatakse erinevate mõtlemistehnikate rakendamisel, aga kui üksi jään, tunnen endiselt suurt süüd. See süütunne paneb mind tihti mõtlema, et mis väärtus mu elul enam on, kui olen nii suure pahateo teinud. Kõik need vähesed, kellele olen rääkinud, sh mu vanemad, psühhiaatrid, nõustajad, elukaaslane, räägivad mulle, et ma ei ole süüdi, aga lugedes südameveresoonkonna haiguste põhjuseid, mis on erinevates artiklites välja toodud, tuuakse teiste seas välja ka stress. See hirmutabki mind, et äkki ikkagi põhjustasin ämmale nii suurt stressi eelneval päeval, mis mõjus tema tervisele sedavõrd laastavalt. Ehk oskate mulle selgitada, millised on sellise suure süütunde põhjused, kui reaalselt kõik väidavad, et mina pole süüdi, aga ma ise ennast ikkagi pean süüdlaseks ja ei lase endal rahus edasi elada, vaid mõtlen pidevalt temaga viimseid sõnavahetusi oma peas läbi. Äkki saate mulle midagi soovitada, mis aitaks mul uskuda, et ma ikkagi pole süüdi ämma surmas ja mis aitaks mul nende mõtetega toime tulla.
Ette tänades ja vastust ootama jäädes.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui iga miimikamuutuse või sõnakese peale insult tekiks, siis oleks Eestirahvas juba ammu välja surnud ja seda juttu mei ei ajaks.

Stressifaktoritest on inimesele olusised:
a) sotsiaalsed tegurid (töötus, majanduslikud probleemid, laenutasumise raskused, sotsiaalse toimetuleku raskused jne);
b) enda kehalise või vaimse tervisega seotud stressorid;
c) enda veresoonkonna ja aju närvisrakkude seisund (ateroskleroosi ulatus, närvirakkude orgaanilised muutused ajus);
d) jne, jne. Siit tuleb seda insuldi küsimust valgustada, aga see ju ei sõltunud teist ja see analüüs ka midagi ei muuda.

Matused peetud, leinaaeg möödas - elu vajab edasi elamist.

Elu käib olevikus ja vaatega tulevikku - pange abikaasaga elusihid paika:
töö alane "vanker" olgu teie andekuse ja soovide kohane ja siis ka "lapsevanker" vaja ühiselt vedada.
Nende küsimustega tegelege.
Siit saate normaalse mõtlemise, ärge "sorkige" üleeilsetes-eilsetes mõtetes ja ütlemistes.
Tegudele,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Enesesüüdistus

Tere, probleem siis selline, et tunnen end litsina. Ma olen süütu, aga ikkagi. Homme on plaanis ilmselt noormehega kaugemale minna ja ma tõepoolest tahan seda, aga ma tunnen end selle pärast räpasena. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui sõprussuhe on lühike, siis on ka sellised mõtted kergesti tulemas.
Kui olete kestvamalt tuttavad, teineteisest hoolivad ja teisega arvestavad, siis laabub kõik oma loomulikku rada. Seega - kannatlikkust. ...

Loe edasi

kuhu pöörduda

Tere!
Mure, mis on hakanud elukvaliteeti muutma ja ei suuda sellega enam elada, ega ohjata, sest seda eirata on nüüdseks võimatu. Ja see muutub aina intensiivsemaks, tuues ühe mõttega endaga kaasa ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Puhkus taastab jõu, vaimse jõu ja enesekindluse. Piisav uneaeg ja puhkeminutid ka päeva jooksul. Apteegi vabamüügist saadaval - Melatoniin ja väike tsükkel seda võtta on kasuks. Tööde jaotus kodus ja ...

Loe edasi

Surma hirm

Kuidas saada üle surma hirmust, mis pidevalt peas keerleb? Hirm on pigem selle ees, et ma enam eksisteeri.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

= Ärevushäiretega kaasneb surmahirmu-tunnet,
= depressioon võib anda surmahirmu ja elutahte nõrgenemist,
= mitmed lahendamata psühholoogilised probleemid tekitavad ka elumõtte langust ja ...

Loe edasi

Ärevushäired, paanikahood?

Tere,

Kirjutan oma ämma nimel. Ta on 50-aastane naine, ratastoolis, väljas käib harva ning kodus hooldab omakorda oma ema, kes vanadusest juba abi vajab igapäevaelu toimingutes.
Mure ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ämm peab ikka rahulik olema. Tal probleeme hulgi ja ka Ämma-Ema nõuab hooldamist. Seega on vaja korrigeerida tema (Ämma) koormust ja anda talle teadmine, et abi on koheselt kättesaadav nende mõlemi jaoks. ...

Loe edasi

Õnnetus

Dr Jüri O.-M. Ennet
Minu 18-aastane poeg tegi enesetapu. Hüvastijätukirjas kirjutas ta, et ta ei taha oma haigusega-allergiaga edasi elada. Ma tunnetasin, et tal on halvad mõtted. Kodus oli raske ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minevikku keegi muuta ei saa. Lein on ja pikkamööda kaob, mälestused jäävad. Enesesüüdistus on on psühholoogiline reaktsioon ja sellest tuleb vabaneda. Pihtimine ja murekoorma jagamine aitab. Aeg aitab. ...

Loe edasi

Kooma järgne mälukaotus

Minu elukaaslane sattus kliinilisse surma, millest ta elustati ja siis kooma langes.(Lisan ka, et oli narkoosi all).Koomast ärkas ta päev hiljem.Ärkamisest on möödas nädal.Esimesel kolmel päeval esines ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kooma tekkepõhjusi on mitmeid: sisehaigused, hormonaalsed häired, ajuhaigused, traumadjne. Koomaga alati kaasnavad mäluprobleemid, aga erinevatel juhtudel erinevad. Mäluauk e amneesia on alati kogu koomas ...

Loe edasi

kardan

tere. mina karda surma ja mõtlen sellele pidevalt.Kardan ka üksi olla.vahel mul süda peksab kõvasti ja on külmavärinad siis nutan ja on tunne et suren kohe ära.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui oled Koolilaps, siis tule lastepsühhiaatri vastuvõtule. Väiksena ka mina veidi kartsin. Kõigil on lapsepõlves veidi Lapsehirme. Saad julgustust ja abi.
Kui olete täiskasvanud ja ikkagi kardate, ...

Loe edasi

Palun aidake!

Aidake palun :kas on võimalus Tallinnas ravida alkoholisõltuvust tasuta,kui inimene ei tööta,aga haigekassa tal veel kehtib?
Aegsasti tänan !!!!!!!!!
...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tasuta ei toimu siin kapitalistlikus Euroopas ja Eestis midagi. Suur osa maksmist käib kaudseid radu ja seega jääb mulje, et tasuta.
Kui haigekassa rahad e -kaart olemas, siis pöörduge elukohajärgse ...

Loe edasi

Depressioon

Tere lp. Dr. Jüri Ennet
Mina olen 24 aastane naine, hetkel kodune ,2 lapse ema (11 kuuna ja5 aastane)
Hiljuti kolisime tallinnast 25 km kaugusele, ämma juurde elama.Juriidiliselt kõll mu mehe ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ämmaga saab väga hästi koos elada, aga tingimuseks on see, et
a) köök on eraldi (kaks naist ühte kööki ei sobi) ja
b) veelgi olulisem - eri pered sisenevad majja eri uksest ning majasisesed ...

Loe edasi

Sundhäired. Kogn.-käitumisteraapia

Tere!

Sõbral on diagnoositud OKH, peamiseks probleemiks on mõtted: enesesüüdistus; agressiivsed kujutlused; liigne mure, kas keegi sai temast õigesti aru; mõnikord raskused mingit sõna välja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Obsessiiv-kompulsiivse häire korral mõtted-ideed-kujutlused tulevad vastutahteliselt,korduvad.Nende suhtes on inimesel kriitika ja ta püüab "rituaalsete-sundtegudega" neist eemale hoiduda.Skisofreenia ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: