Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.