eelmise küsimuse jätkuks. 18.02.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere kirjutasin just pika jutu ja pole veel vastust saanud, aga lisaks siia juurde veel natuke: nimelt alles pregu hakkas koitma, et see vist pole normaalne, kui peaaegu täiskasvanud neiu vahel võitleb endaga, et tuli põlema panna öösel, oma kodus pimedas öösel liikuda kardan ja süda hakkab taguma, tuppa jõudnud siis jooksen lüliti juurde kohe, õudusfilme ja muid paranormaalseid ja võikaid filme põhimõtteliselt ei vaata, sest pärast seda lihtsalt ei julge valgusega toas ka olla(pole vaadanud kaua aga teismelisena vaatasin sest sõbrannad ka vaatasid ja ma püüdsin endale tõestada, et ma pole ju nõrk aga pärast filmi mingi pool tundi võitlesin endaga , et üldse wc-sse julgesin minna), samas õues pimedas olen üksi palju kõndinud . Eile voodis lamades mõtlesin, et tgelikult sellest tulenevalt oli vaidajaküsimus, kui ma hakkan alateadlikult põhjustajaid oma hirmule otsima, sest riidekuhi pimedas on mulle alati inimese kujuline tundunud, lihtsalt viimasel ajal ma olen seda hakkanud täna huvile psühholoogia vastu põhjendama endale , mis on mind ainult jube närviliseks teinud. Mu ema on selline vaiksemat tüüpi naisterahvas, eks kohati hoiab end tagasi aga on väga hooliv ja hea, pisut närviline , sest võtab kõike hinge, kas ma muutun ka aja jooksul selliseks.? Mu ema on väga armas aga ma ei taha elada oma elu end pidevalt tagasi hoides, ta iseloom on minu omast vaiksem ka, aga ma tunnen , et ma suudan peaaegu kõike karta varsti.:(. Ja kui mu perekonnas ei ole muidu närvihaigeid, siis mul ei saa ju olla seda? Eile ma lugesin rahustuseks siin teiste muresi, oli hea teada , et ma pole päris üksi, kuni jõudsin selleni , kus üks isik peale alkoholi tarbimist jõudsi isiksuse kahestumiseni, eile öösel ma ei saanud üldse magada peale seda sest mõtlesin kuidas see võimalik on ja üleväsinuna hakkasin mõtlema, mis tunne oleks endaga rääkida ja ma hakkasin uskuma juba, et see onv õimalik.se oli kohutav tunne :( .
Lisaks veel alkohol, te kirjutate loobuge sellest. Aga Nädalavahetustel, minnes nt välja tantsima või sõpradega vaikselt istudes kuskil, ma ei ütle , et see on ainus variant, aga suhtlemine on see viis kus ma oma mõtted mujale saan ja üksindust peletan, ilma alkoholita on täiesti võimalik olla aga alkoholiga ikkagi üpriski lõbusam ja vabam südamest naerda. Tegelen ka aeroobika ja talvel tegelen ekstreemspordiga ka , aga sellel alal mul tuttavaid eriti pole ja ma tunen end ikkagi üksi hiljem. Üksindus aga ajab mind ülemõtlema. Ja mind himrutas just see , et see kahestunud isiksusega niane tundis nii pärast alkoholi. Ma loodan, et asi pole veel nii hull, et ma mingeid ravimeid pean võtma. Aga palun öelga, kuidas ma saan jälle rõõmus olla enne kui ma tasapisi enda haigeks mõtlen.kusjuures vaheeal ma saan täislikult aru,e t midagi ei saa ju olla, aga siis jälle kuskilt tuleb mingi pauk, mis käivitab selle nõiaringi.

- J

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kasvuraskused-probleemid on kõigil. Fantaasi-küllane inimene on mõnikord endale probleemiks. Seda juhtub. Sul on hea Ema - tema tunneb Sind v.hästi ja oskab ka kõige targemat nõu anda. Räägi temaga kuula teda ja kooskõlasta see jutt siis enda põhimõtetega.
Seltskonnas ilma alkoholita SAAB. Rõõmuks-lustimseks ei ole alkoholi jt. psühhoaktiivseid aineid tarvis. Hea tuju tuleb rõõmsameelsest suhtlemisest, heast kehalisest tervisest. Terve keha (tervenda seda) tagab terve vaimu ja hingeelu. Keha on see rooliratas. Sellest (kehast) alustada.. Enesekindel kehahoid, siis tuleb ka enesekindel vaimne hoiak ja meeleolu paranemine. Nina kõrgemale, rind ette ja Mona-Naeratus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.