Ärevushoog tuli tagasi 18.09.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Sellest on ligi 5 aastat möödas, kui ema mul (s. 1939) Psühhiaatriahaiglas ravil oli. Ilmselt on nüüd sama haigus tagasi, kuid ei saa kusagilt kohest abi. Haiguseks on üliaktiivsus, soov organiseerida asju, mis teda ei puuduta. Iga päev saab üks kõnekaart tühjaks, aga aru ta ei saa, et oleks eriti rääkinud.
Oletasin, et kohest ravimit või ravi saades ei süvene see haigus ja läksin emaga Paldiski maanteele, et teada saada, kuidas teda eelmine kord raviti ja mis ravimitega (piimvalge kibe vedelik oli üks). Vastuvõtust ei teinud keegi emast kui patsiendist välja ja juhatati meid lahkelt otse dr. Glinkmani jutule (teadsin, et tema teda eelmine kord ravis). Glinkman jälle nähvas, et mida te siit otsite, pange dispanseris aeg kinni ja astuge mu kabinetist välja.
1) Esimene vaba aeg on kuu aja pärast
2) Sellisesse asutusse on sellist haiget väga raske kokkulepitud ajaks saada.
3) Dispanseris ei avalikustata eelmist haiguslugu (kuigi küsisin seda koos emaga).

Kuna "Eduka tulemuse saavutamises omavad tähtsust haigusliku ärevuse varajane äratundmine, patsiendi asjakohane teavitamine ärevuse olemusest, ...", kuidas siis käituda?

Perearsti juurde läksime ka koos ja mu vihjetele tuginedes anti saatekiri närviarstile. Vabatahtlikult pole ema ka sinna jõudnud, sest ta ei teadvusta kokkuleppeid ega aegu.

Seega, mida peaks võtma ette kui haigus süveneb iga päevaga, aga järjekord on kuu aega; Psühhiaatriahaigla ei anna infot ravitud haiguse ega ravimite kohta; patsient ei ilmu oma arstiaegade ajal kohale (eitab ise ka haigust)?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Minge Dispanseri juhataja dr. Ülo Kallassalu jutule. Ka valvearst saab Teid aidata, aga eelkõige Ü.K.
Kannatlikkust soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Ärevuäired

Tere mul on ärevusäired ja võtan zolofti ja on palju paremaks läinud aga vahel tuleb ärevushoog korraks peale kas see on normaalne et vahel tuleb külma ja kuuma laine ja värin kehas ja on paha

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Selliseis nn järellainetusi tuleb sageli ette.
Ravimile lisaks soovitan ka harjutusi (nende osakaalu tervenemisel hindan ma suurusjärguga 9/10, ravimi osa 1/10. Seega tasub teha.
vt varasemaid ...

Loe edasi

Antidepressantide võõrutusnähud

Tere,
Nimelt võtsin teist ringi AD Escitelopram Teva 10mg ning võtsin 6 kuud, võõrutamiseks sain juhised psühhiaatrilt ning võõrutus toimus 2 nädalaga. Viimane veerand tabletti sai võetud 10.04.2021 ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tableti osakaal tervenemisel on 1/10, harjutused - 9/10
Harjutusi hulgi, minu Ringutus-sirutus ja siis lõõgastus-pinutus ette-alla.(kätega võib ka põlvedele toetuda). Lõõgastub kael, õlad, vööpiirkond, ...

Loe edasi

Kanepi tarvitamise tagajärg

Olin proovinud suve keskel kanepit. Üleüldiselt umbes kuus või seitse korda. Algul mul ei mõjunud üldse aga hiljem ma märkasin et oleksin nagu ringi lennanud ja teleporteerinud. See oli vägagi lõbus kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sellest "laksust" täielik vabanemine vajab:
aega,
tervislikku eluviisi,
mõõdukat sportlikku tegevust,
korralikku õpi/puhkuse režiimi.
Head harjutatmist.
Hea on ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere,

Viimasel aastal olen hädas üleliigse ärevusega, algas 2 aastat tagasi pingelise perioodi järel, mil mõlemad vanavanemad olid raskes seisundis haiglas. Sümptomid: Kerge ehmumine tühistel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushood
1) ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega („ei saa põhjusele näpuga näidata“);
2) ärevushoog tuleb ettearvamatult (tueb nagu „lambist“);
3) sümptomid ...

Loe edasi

Probleem tervisega

Tere.4,5 a tagasi peale isa surma tekkis probleem vererõhuga. Käisin perearsti vastuvõtul ja mulle määrati antidepresandid Seroxet. Võtsin neid 3 a. 1,5 a enam ei võta.Ja probleem vererõhuga hakkab taas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psüühiline pinge-stress ja vererõhk on sirgliiniliselt omavahel seotud. Pinged maha ja rõhk normaliseerub suuresti.
2) Kõrgel vererõhul ka teisi põhjusi - siin Monopril jt perearsti rohud-soovitused ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere. Mul on Teile selline küsimus, et kas Te teate inimesi, kes on sellest lõplikult paranenud nii, et enam neid hooge tagasi ei teki?
Mida rohkem ma internetis selle kohta loen, siis vaatan, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene ja keskkond moodustavad terviku ja agensid (tegurid) inimeses, keskkonnas ja nendevahelises suhtes peavad tasakaalus olema. vt. Aurukatla mudel . "Väljavalitu" ptk 15.
Lahendid:
1) ...

Loe edasi

Paanika või ärevushood?

Tere!

Minu lugu siis selline. Algas see umbes kaks aastat tagasi, kui olin rase. Lihtsalt ühel päeval hakkas süda kloppima, selline tunne oli, nagu tahaks "välja hüpata". Ta ei löönud küll ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kuidas laps, Mees, töökoht ootamas, esivanemad, majanduslik - "viie rikkama hulgas" - olukord?
Sportlik tegevus v.hea, aga koormust peate ise hästi tunnetama. Ponnestusi (pingutus hinge kinni hoides) ...

Loe edasi

ärevushäired ja raseduse peetumine

Kas võivad olla seotud? Kaks nädalat tagasi käisin arstil ja loote süda oli lööma hakanud, kuigi loode ise oli väiksem, kui pidanuks olema. Täna tuvastati, et on peetunud. Paar päeva hiljem, kui eelmine ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas see võis põhjustada loote südame seiskumise?
Ei, ei ja veelkord - ei!
Jalutamised värskes õhus - suurim ravim. Seda kasutada iga päev, jeden Tag, every day! Naistearst on ja jääb Peadirigendiks, ...

Loe edasi

Ärevushood

Tere!
Maikuus tekkisid mul ärevushood. Käisin tookord psühhiaatri vastuvõtul. Antidepressante ma ei lasknud endale kirjutada (eelistasin päikest, tuult, mereõhku ja ravimteesid). Psühholoogi vastuvõtule ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas ärevushoog on haigus nagu iga teinegi - et kui ikka arsti ettekirjutusi ei järgi, võib teine lihtsalt ühel hetkel tagasi tulla? Mida ise arvate? Mida ise kogesite? vt. varasemaid soovitusi - Enneti ...

Loe edasi

ärevushoog

Olin lapsepõlves väga närviline laps. Minu isa jõi kõvasti, seega nägin teda kogu aeg purjus olekuga .Kuna ,magasin ema-isaga ühes toas, siis juhtus sedagi, et öösel unepealt isa emale kallale läks ja ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Kõik me tuleme lapsepõlvest ja loomulikult lapseeas läbielatud
psühhotraumad jätavad meie psüühikasse oma jälje.Kui tugevat mõju
nad avaldavad ,on muidugi individuaalne.Samas sihikindel konflikti
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: