korduv mure 12.03.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Seoses elukoha vahetusega tekkisid minu 16.a.pojal uues koolis probleemid mõne õpetaja kui ka klassikaaslasega.Õpetajate alandamised klassi ees ja klassivendade pidev vägivald viisid selleni, et ta enam üldse kooli ei läinud.Olid ka pidevad pea- ja kõhuvalud, närvilisus, unehäired.Psühhiaater määras ravi.Kooli vahetada ei õnnestunud.Koduõppe võimalus tundus mõttetu just tema ja samade õpetajate pärast.Kui eelmises elukohas elades oli raskusi tema sõprade arvukuse tõttu, siis siit koolist ei leidnud ta ühtegi.Ta on tagasihoidlik, tundub nüüd, et kohanemisraskustega uues kollektiivis.Kui kurb see ka ei ole, istub mitmendat kuud kodus, kavatseb jätkata sügisel õhtukoolis.Koolist soovitati teist psühhiaatrit ja kästi ta saata ps. uuringutele haiglasse.Samas mõtlen, et käitumisega tal probleeme pole olnud, oleks vaid keegi koolist rääkinud temaga, uurinud põhjust.Ma oleksin isegi neile kas või rahaliselt tasunud.Uus psühhiaater määras ta nüüd koduõppele.Klassikursus jääb lõpetamata ja poeg küsib, mis mõtet sel on.Eks ta ise on kõiges oma trotsi ja jonniga süüdi, mingi karistus peab temasugusele olema.Kui ta lähebki või siis jälle pöördub poolelt teelt koju tagasi?Samad inimesed, klassivendade hullemad mõnitamised, asi algab jälle otsast peale.Mida Teie soovitate, mida kujutavad uuringud ps.haiglas?Teste on talle seni tehtud.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Probleem on eelkõige koolisüsteemis - head õpetajad loovad koolis sõbraliku õhkkonna, meeldivad suhted õpetaja-õpilase vahel ja õpilane-õpilasega tasandil. Koolis peab olema tugev Meie-tunne.
Kui kool ja koolisüsteem (valed aktsendid, õpetatakse programme, aga mitte õpilast, "tapetakse" faktimägedega, aga ei anta mõtlemis-oskusi, ei õpetata õppimist) ei muutu, siis peab end ise muutma.
Enesekindluse kasvatamine algab kehalise kasvatamise kaudu. Korralik puhkus ja sisemine TAHE ning USK - suudavad Pupu-Jukud, siis suudan mina ammugi.
Minu nooruspõlves ei võetud poiste-kampa nõrgukesi - pidid rippes käsi kõverdama 20-25 korda. Panin siis kangid tuppa ja kuuri, vaatasin õiged puuoksad aiaski välja ning - kaks-kolm korda kolm "lõuatõmmet" ja poole tunnikese pärast jällegi kaks-kolm korda kolm. Kolme kuu pärast olin kolmekümne korra tegemisega esirinnas.
Vajadusel psühhiaater aitab lisapingeid maandada.
Said esivanemad eluraskustega ja võõr-vägivallatsejatega hakkama, siis saame ju omavahel sõbralikult võisteldes ammugi.
Meie-tunne - avitab, sportlik "viha" - edendab!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Mure

Tere. Mure.olen käinud küll psühhiaatri juures ja saanud diagnoosi korduv depressioon aga see selleks. Nimelt tahtsin teada kas perearst võib saatekirjake panna et olen psühhiaatri patsient, ma ei sa aru ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kehaline kaebus ja psühhiaatriline häire on omavahel olulises vastastikuses mõjuväljas, siis psühhiaatri mainimine tuleb kasuks.
Kui seda seost ei ole (depressioon ja kõrv, näiteks), siis seda ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: