piiriala isiksus - depressiivsus 19.03.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tere, olen ka varem kirjutanud (bpd - 24a n)
Üks läbiv mure on mul see, et meeleolu on äärmiselt kõikuv ja laias laastus võiks öelda, et võib juhtuda, et nädal-paar ma tunnen end päris hästi, aga siis on nii kuu aega või kauem, kui vaevlen masenduse ja depressiivsuse käes (mul on raske midagi teha, muutun apaatseks, enesesüüdistused, lootusetuse tunne, elumõte kaob ära, korduvad enesetapumõtted, ja -plaanid jnejne)
Oleme proovinud mitmeid antidepressante (nt cipramil, fevarin, anafranil, viimane oli zoloft), võimalik, et on veel midagi olnud, mida lihtsalt ei mäleta...
Anafraniliga oli probleem, et võtsin teda korraga liiga palju ja sattusin kardioloogiasse järelvalve alla, nii et selle ravimi kohta ei oska öelda, kuidas oleks mõjunud, sest ei jõudnud eriti pikalt võtta..
Teiste ravimite kohta aga võib üldistavalt öedla, et kuigi alguses tundub, et justnagu aitab, siis paari kuu jooksul ilmnevad ikkagi suht masendavad tagasilöögid ja kõik on endine - ebastabiilsus ja kehvad perioodid pikemad kui head jne. Ja ma olen juba lootuse kaotanud, et võiks olla mingi ravim, mis minu enesetunnet võiks parandada ja minu meeleolu stabiliseerida. Kunagi sai võetud ka Orfirili meeleolu stabilisaatorina... aga ka selle effekt jäi küsitavaks, kuigi, eks seda oli ka endal natuke raske aru saada - kas ma olen stabiilsem või ei...

Praegu on nii et kasutan truxali (50mg õhtuti) mis aitab natuke pinget maandada ja samuti aitab mul magada ning vajadusel võtan 1mg xanaxit - siis kui on väga ärev või rahutu olla. alustasin küll 25mg xanaxiga, aga sain aru, et nii 25 kui 50mg xanaxit oli mõttetu võtta - see lihtsalt ei mõjunud, 75 mg mõjus, kui võtsin seda tühja kõhuga, natu aega tagasi saime arstiga aru, et alla 1mg ei ole mul mõtet üldse võtta, sel lihtsalt ei ole effekti...
Tegelikult ma kaalun alla 50 kg ja olen siuke väike inimolend, aga siiski ei jõua mulle kohale, kuidas saab olla, et mulle ei taha mingi ravi mõjuda - et kuidas mul ikkagi on kehva olla??? Psühhoteraapia on ka olemas, ja arst arvab, et ma pidevalt arenen - tema näeb neid märke, millest ma ise ei taha aru saada ning minu enesetunne on ikkagi tihti väga nukker ja masendunud - olen enda suhtes lootuse kaotanud ning mul o tihti tunne, et isegi kui ma ei vaevu enam enda külge kätt panema, siis vaevalt ma kunagi suudan oma eluga rahul olla, lihtsalt vegeteerin, niikaua, kuni elu jätkub ja tunnen end pidevas segaduses ja lootusetuses, uskumata, et elu võiks mingt rõõmu pakkuda.
Ma olen endast ja oma mõtetest tunnetest tüdinenud ja väsinud ja seda hullem, et ma olen ka nii apaatseks muutunud, et isegi ei viitsi enam enesetappu plaanida - ja tundub, et ma lihtsalt pean olema mingis pidevas ärevusseisundis, rahulolematuna, pinges, rahutu, ärevuses, hirmus, lootusetuses, ennast materdades jnejne - mingi ring millest pole väljapääsu, ei positiivset ega negatiivset...
ok - küsimus ka: KAS on mingit antidepressantti, või mingit muud tüüpi ravimit, mida ma võiksin proovida, et lahti saada oma depressiivsetest ,mõtetest ja tunnetest??? Ma tean, et on oluline ka inimese enda panus, aga mul on tunne, et mul ei ole mingit jaksu oma teadmisi rakendada, või mul tekib enda "üles upitades" vastandlikud mõtted - et keda sa siin lollitad?? - nagunii ei õnnestu... st, et alati ei õnnestu mul ennast aidata, sest mul tekib tunne, et ma lollitan iseennast, tunnen end kui väikse lapsena, keda kuidagi meelitatakse, et tal parem tuju oleks, ja see ajab mind teinekord veel rohkem närvi ja koguni enda peale tigedaks. Tavaline ongi, et kui ma olen vihane, siis 90% juhtudest iseenda peale..

Ma ei tea, kas sellest kirjast oli midagi aru saada, tundub ehk segane, aga ma nii tahaks loota, et leidub mõni ravim, mis mind võiks sellest august välja aidata. Mul on mingeid teadmisi, kuidas end ise aidata, aga praegu olen nii augus, et sellest ei tule midagi välja, oleks vaja mingit toetavat ravi kõrvale, mis aitaks natukenegi, mis tooks mulle natukenegi elurõõmu lähemale ja innustaks ka ise rohkem selle nimel tööd tegema. Mida võiks proovida - tean, et lõpliku otsuse teeb minu enda arst, aga mida võiks selliste jäikade depressiivsete mõtete ja tugevate negatiivsete tuumuskumuste korral kasutada (mida võiks proovida??), mis natukenegi aitaks, et ma seda ka tunneks, et ravimi võtmisest on mulle tuge...

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tundeelu ja mõttemaailm omavahel tihedalt seotud. Antidepressandid lähenevad-lahendavad probleemi emotsioonidest lähtuvalt ja haaravad siis ka mõtlemise jne. Kuna selline lähenemine senini piisavalt tulemuslik ei ole olnud, siis läheneksin mõttemaailmast, s.t. kasutaksin Neuroleptikume väikestes annustes. Vana põlvkond odavad, uuemadd piisavalt kallid. Seega Neuroleptikumid väikesed - mõõdukad annused. Kui neuroleptikum suudab luulumõtteid paigast nihutada, siis vaevamõtetest saab ta palju kergemini hakkama.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

rigiidne

tere
sooviksin teada kuidas toimida rigiidse ehk jäiga, kange ja paindumatu mehega

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isiksuse põhimuster kujuneb noorukieas oluliselt välja, eriti reljeefselt aga psühhopaatiliste joontega isiksus.
Isiksuse olemust muudab (halvemuse suunal) oluliselt alko-narko ainete tarbimine ...

Loe edasi

Spetsiifilised isiksushäired ja autoload

Sain ammu diagnoosi F60.5 - Anankastne isiksus ning F41.0 Muud ärevushäired. Paanikahäired.

Minu küsimus on, et kas ja kuidas saan ma teha auto- või motolube.

Sain sellise diagnoosi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Autokooli ja sõit selgeks õppida, eksam anda ja ongi kõik!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Arvan et olen sotsiopaat - mida teha?

Ma kaldun arvama, et ma olen sotsiopaat, aastaid olen mõelnud, et miks ma ei tunne hirmu ega armastust, olen püüdnud kuidagi ise luua endale südametunnistust, sundides end asjade üle mõtlema ja leidma ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isiksusehäireid on mitmeid:
[F60.0] Paranoiline isiksus (kahtlustaja, umbusklik, vandenõud tema vastu..)
[F60.1] Skisoidne isiksus (nagu kupli all elamine-olemine, vähene empaatiavõime, ...

Loe edasi

skisoidne isiksus

Tere! Kas skisoidne isiksus võib üldse kunagi meelerahu leida, või jääb ta alatiselt ülemõtlevaks stressihunnikuks?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igas inimeses on veidi skisoidsust (inimene elab nagu kupli all). See segab tal nii Ennast leida kui ka kaaskondsetega empaatilist sidet saada. Tunne end! - see tarkusetera vajab siin veidi suuremat tähelepanu. ...

Loe edasi

efexor ja ketipinor

Tere!Kas efexori ja ketipinori pikaajaline koos kasutamine võib põhjustada kaalu tõusu,eriti nö.õllekõhtu,kuigi olen sportliku eluviisiga?Ilusat suve!!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kvetiapiini sisaldavad rohud (Ketipinor, Seroquel) võivad (ei pruugi) kestval kasutamisel kehakaalu mõjutada. Asja olemus - ainevahetust ergutatakse, et organism toimekam-tugevam oleks, sellega kaasnegu ...

Loe edasi

tränikogumine

Tere

Kas on võimalik aidata ja päästa inimest kes järjest süvenenumalt tegeleb haiglasliku tränikogumisega? Ise ta oma probleemi ei tunnista ja psühholoogi või nõustaja juurde vabatahtlikult ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Isiksus häiritud, psühholoogiline "kiiks," luululised probleemid, sotsiaalne "surve"?
Et olukorda muuta, siis peab midagi muutma - kas siis tema kaudu või siis lähete ise täpsustavale jutule psühhiaatri ...

Loe edasi

skisoidne isiksus

Palun seletage,mis see on- skisoidne isiksus?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Spetsiifilised isiksusehäired on "põikpäised" e jäigad, kestvad. Need avalduvad nii tunnetamises kui ka käitumises, tundeelus. Nagu noodivõti muusikaloo ees määrab kogu loo olemuse nii ka isiksuse muster ...

Loe edasi

isiksus

Tere, Dr. Ennet!

Olen lugenud, et isiksust loetakse nii inimese käitumis- ja mõtlemismustrit kujundavaks kui ka ise samal ajal inimese harjumuste ümber kujundamise teel muutuvaks. Küsimus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oma isiksuse struktuuri-mustrit ei maksa muuta, vägistada. Põhiline noodivõti jäägu samaks. Aga selles helistikus endas tasub küll muudatusi teha, oma tugevamaid külgi lihvida, edendada, treenida. Siin ...

Loe edasi

Paranoiline isiksus

Tere,

Tean, et paranoiline isiksus kuulub isiksushäire alla. Tahtsin teada, et mis annab tõuke paranoia tekkele? kas see on päritav? Või lihtsalt tingitud keskkonnast, kus elatakse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

KÕIK meie psüühikas on ühelt poolt pärilikult ette antud ja teiselt poolt tingitud keskkonnatingimustest, meie eluviisist, enesekujundamisest (kehaliselt, vaimselt, hingeliselt).
Kui leida oma isikuomadustele ...

Loe edasi

ebastabiilne (borderline) isiksus

kas Eestis on keegi tegev spetsialist spetsialiseerunud isiksushäiretele või ebastabiilsele isiksushäirele?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühholoogid on selles valdkonnas tublid.
Psühhiaatrid otseselt spetsialiseerunud ei ole.
Kohtupsühhiaatrieksperdid puutuvad sellega tavatohtrist rohkem kokku kokku.
Alustage Teile ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: