Vaktsiinid kaitsevad nakkushaiguste eest
- Vaktsiini mõjul tekib sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma nakkushaigust ennast läbi põdemata.
- Vaktsineerimine ei nõrgesta ega koorma immunsüsteemi, vaid tugevdab nakkushaigustest jagu saama.
- Vaktsineerimine kaitseb nii vaktsineeritut kui tema lähikondseid.
Kohustuslik vaktsineerimine
- Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti toimub immuniseerimiskava järgi kõikide täiskasvanute vaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.
- Koolieas vaktsineerib last kooliõde.
Vaktsineerimiste ajakava koolilastele
- B-hepatiidi vastu tehakse kolm süsti 11-12 aastasele õpilasele.
- Mumpsi, punetiste ja leetrite vastane vaktsiin tehakse 13-14 aastasele õpilasele.
- Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastane vaktsiin tehakse 15-16 aasta vanuses.
Soovitusik vaktsineerimine
Omal soovil ja ise tasudes on võimalik vaktsineerida ka teiste nakkushaiguste vastu, nagu puukentsefaliit, HPV-nakkus, gripp, A-hepatiit, pneumokokknakkus, tuulerõuged.
Terviseamet www.vaktsineeri.ee
Allikas: Trükis "Õpilase tervisepäevik". Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus Celsius Healthcare OÜ. Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa.
Kas see artikkel oli kasulik?
Jaga