37C õhtuti kaks nädalat/depressioon 27.11.21 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere.
10.nov. oli lähedase surm. Oli raske päev, sain sama päev ka külma. Täna olen siiamaani (27.nov.) haiguslehel ja igaõhtune "palavik" pole ära läinud. Pole köha ega nohu. On külmavärinad ja nõrkus õhtuti, siis tõuseb ka kehatemperatuur, tavaliselt 37ni. Hommikuti on kehatemp enamasti normaalne, mõnikord on olnud alla 36. Mõnikord harva on sisse hingates selline hell tunne kopsus/hingamistees- ei oska täpselt määratleda. Alguses oli ka lühiajalised mõneminutilised higistamisperioodid, see on jäänud vähemaks. Enesetunne on õhtuti halvem, söögiisu poole väiksem, magada olen saanud siiamaani enam-vähem normaalselt. Olen teinud koroona PCR-testi kahes erinevas asutuses, Mõlemad korrad negatiivsed (viimane test 19.nov). Kuna mul on ärevushäired ja mõnikord ka paanikahood ja hirm, et see võib olla midagi tösist, siis olen teinud ka muid teste: kopsu/südame pilt oli korras, Tegin perearsti juures vereproovi, näitas et mingit põletikku pole, ainult et veri natuke paks, et tuleks rohkem vett juua. Rohkem teste/pilte pole teinud. Olen enamasti olnud toas, aeg-ajalt, kui väga vaja, käin väljas. Joon rohkem vett, kui tavaliselt, söön vastavalt näljale. Palavikualandajaid võtsin ainult esimesel päeval. Sain hiljem teada, et kehatemperatuur pole nii kõrge nende jaoks. Väga higistamist ei ürita esile kutsuda, lihtsalt olen nii, et külm ei hakkaks. Ma ei tea, kas see on õige teguviis. Olen haruharva haige, ei joo, ei suitseta. Mul on ka epilepsia, mille jaoks võtan Orfiril-i. Ärevushäirete ja paanikahoogudega olen siiamaani hakkama saanud ilma tablettideta. Põhjuseks see, et ilma olles on mõistus selge ja mälu hea, ei ole uimasust ja sellest tulenevalt tööõnnetusi. Nüüd talve perioodil on depressioon süvenenud, nagu alati. Enne haiguslehe võtmist olid tööl pikka aega kestnud pinged ja töö ise on päris intensiivne ja füüsiline. Päris tihti tekkis hetki, kus lihtsalt ei suuda pisaraid tagasi hoida, meeleolu kõikus igapäevaselt, ka ilma mingi ilmse põhjuseta. See ärevus jne on kõige suurem ainult töökohas. Olen mõelnud, et hakkaks võtma uuesti antikaid. Et ehk on see palavik lihtsalt stressist, aga antikatel on need esialgsed kõrvaltoimed, mida praegu sooviks vältida: tekitavad isutust, ja alguses võivad anda vastupidise efekti, süvendavad depressiooni. Ja äkki see teeb olemise veel halvemaks. Päris pikk aeg et olla selle madala temperatuuriga haiguslehel, aga kui iga õhtu läheb enesetunne nii viletsaks ja tekivad külmavärinad, isutus,nõrkus-siis ei tahaks asja hullemaks teha tööle minnes. Ja kas praegusel ajal see ongi hea mõte, kui koroona on liikvel. Olen küll topeltvaktsineeritud aga äkki immuunsüsteem nõrk selle palaviku tõttu. Mu perearst ei tea mis see võiks olla, saatekirju testidele/piltidele pean ise küsima. Ma ei teagi, mida küsida veel. Tahaksin juba terveks saada. 2 nädalat sellist kahtlast, küll nõrka palavikku on imelik.(P.S. Ei usu, et lähedase surm mind nii pikalt mõjutab). Vabandan pika, laialivalguva kirjelduse pärast.

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Tänan usalduse eest. Inimese vaevuste põhjuseks võib olla nii kehaline kui vaimne häire. Meedikud on koolitatud esmalt uurima kehaliste haiguste võimalust. Läbivaatus, analüüsid, uuringud ja mõtlemine. Kui kõik uuringud on korras ja läbiaatusel ei leita midagi kahtlast, siis patsienti jälgitakse. Vajadusel mõne aja pärast korratakse uuringuid. See ei tähenda, et inimene on terve ja ei vajagi abi. Igasuguse vaevusega kaasneb ka ärevus, mis võib algset vaevust veelgi võimendada. Nimetan seda ärevuse suurendusklaasiks. Teie kirja lugedes leian, et põhiprobleemiks on ärevus ja depressioon. Lähedase kaotus on ränk hoop, leinal on oma kulgemine, taastumine võib võtta aega kuid ja isegi aastaid. Depressiooni ravi aluseks psühhoteraapia, koos patsiendiga jõutakse ärevuse-kurvameelsuse põhjusteni ja üritatakse seda muuta. Patsient peab ise õppima toime tulema oma ärevust tekitavate mõtete ja olukordade juhtimisega. Kui sellest ei piisa, on järgmiseks sammuks erinevad ravimid, peaasjalikult antidepressandid. Nagu kirjutate, on neil mitmesugune mõju, nii hea kui halb. Ärevus ja hingevalu ei ole enam nii kurnavad, kuid kaasneb ka emotsionaalne tuimenemine ja risk õnnetuste tekkeks.
Kuidas ka püüaks, ei ole mul võimalik anda konkreetseid ravisoovitusi ja selgitusi. Saan soovitada vaid head koostööd oma meedikutega- perearst, psühhiaater, psühholoog. Ja kindlasti jõuda endamisi arutades oma vaevuste võimalike hingeliste põhjusteni, siin on abiks psühholoog.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Ärritunud kaenlaalused

Tere.
Mu elukaaslasel on tekkinud kaenla alla, mõlemale poole, punased ärritunud laigud, mis õhtuti sügelema hakkavad.
Laigud on olnud juba umbes kuu aega ning ei ilmuta paranemise märke. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Soovitaksin paikse ravina Travocort salvi 2 x p, 7...10 p. Ehk Teie perearst kirjutab retsepti.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: