ülekaalust 16.05.03 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere!
Lugesin teiste esitatud küsimusi samal teemal, kuid oma küsimusele siiski vastust ei saanud. Esitan selle teema siis veel kord.
Olen 32-aastane naine, pikk 165 cm ja kaalun 74 kg. Kaaluindeksi järgi olen juba korralikus ülekaalus. Kaal on peamiselt kasvanud viimase 5-6 kuuga umbes 7-8 kg. Enne kõikusin ikka 65-67 vahel, vastavalt olukorrale. Muret teeb mulle kaalu suhteliselt kiire kasv, sest eluviisis ja toitumistavades ei ole ma kohe kindlasti varasemaga võrreldes midagi muutnud. Ma ei söö peaaegu üldse rasvaseid toite (kui juustu üldse, siis light; kui hapukoort üldse, siis 10%-list, eelistan suhkruvabasid jooke, võid jms ei kasuta juba aastaid, sooja toitu eelistan teha ilma rasvata/õlita, st mikrouunis, eelistan kala või kana/kalkunit jne). Palju söön küll juurvilju (porgandit) ja puuvilju, peamiselt õunu, pirne ja tsitruselisi. Reeglina kindlasti mitte üle 1000 kcal päevas. Spordiga muidugi just ei tegele, kuid iga päev olen sunnitud vähemalt pool tundi kõndima (trammipeatus ja parkla on pooleteise kilomeetri kaugusel), seega mingi liikumine on. Jalutan suhteliselt meelsasti, nii liigun tegelikult alati rohkem. Töö nõuab pigem sebimist kui ühel kohal istumist.
Millest niisugune kaalu kasv võiks tingitud olla ja kas perearst saab mind üldse selles küsimuses aidata? Probleeme ka kõhukinnisusega, ehkki joon pidevalt mitmesuguseid spetsiaalseid teesid (nt "figura" jms). Kas ainult regulaarse spordi puudumine võib olla selle põhjuseks (olen suhteliselt madala koormustaluvusega, seega ei oska ka sobivat ala valida)? Ehk saate mulle veidigi nõu anda?
Ette tänades
Mairi
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere Mairi
Kehakaalu suurenemisel on terve rida põhjuseid. Rasedus; liikumis ja söömisharjumuse minimalnegi muutus, kilpnäärme ja neeruhaigused; ärevus-depressioon jm meeleoluhäired. Meenutage möödunud kuid ja kas leiate midagi millest võiks olla kehakaalukasv tingitud. Soovitaksin pöörduda ka perearsti vastuvõtule, kes uurib kõike lähemalt ja koostab vajadusel edasise uuringute ja konsultatsioonide kava. Teie ideaalkehakaal peaks olema 60 kg ringis. Korrutame selle 25 ja saame päevase kaloraazhi, millele lisame 10-30% sõltuvalt füüsilisest aktiivsusest. Teie päevaseks kaloraazhiks saan 1600 kcal, millest peaks valgud moodustama 15%, rasvad 30% ja süsivesikud 55%. Meeles peab pidama seda, et minimaalnegi "näkitsemine" töö kõrval annab märkamatult hulga lisakaloreid. Kui Teil on lähem huvi, siis oma patsientide tarbeks olen koostanud programmi Exelis millega saab hõlpsasti koostada meelepäraseid toidukavasid arvestades meie toitumistavasid ja toiduvalikut poodides. Võin saata nii programmi kui näidised, andke oma soovist teada minu meiliaadressil: terkes@hot.ee.
Liikumise osas soovitan mõõdukat õhtlast koormust andvaid alasid: jalgrattasõit on neist sobilikum. Sobib ka meie maal populaarsust koguv rahvaspordiala: kepikõnd. Kui võimalik, on ideaalilähedane ka ujumine ( mitte sulistamine-suplemine) Olen mures veidi Teie liigeste pärast: suur koormus jalgadele ( sörkjooks ) koos liigsete kilodega võivad neid kahjustada. Koormuse osas peaks see kestma minimaalselt 30 minutit ja 3-4 x nädalas. Koormuse ajal peaks hingamine olema parajalt "ähkiv" ja nahk muutuma higiseks, siis on sellel soodne mõju kehakaalule ja südamele ja veresoontele. Kui oskate lugeda oma pulssi koormuse ajal, peaks see olema vahemikus 150-170 lööki minutis. NB. Pulsisagedus kehtib vaid Teie vanuselistele, noorematel ja vanematel on soodsaim löögisagedus teistsugune. Seda arvutatakse valemiga 220- vanus aastates. Saadakse maksimaalne löögisagedus, millest 75% on ligikaudu piisav rahvasporditasemel treenimiseks.
Kirjutada võiks veel paljustki.
Head tervist soovides Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
kõrge vererõhk, halvad verenäitajad( hemogl. kõrge
Tere! Olen 34a. naisterahvas. Mul on ka kergel kujul astma ja allergia. Ja sooani oli kergel kujul kõrgvererõhutõbe.
Kuid aasta lõpus tekkisid suuremad probleemid kõrge vererõhuga. Rõhk tõusis kuni ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Võtke asja rahulikult ja usaldage oma arsti. Tõsise südamehaiguse olemasolu seni tervel, alla 40 a naisel on vähetõenäoline. Teie vaevused on pigem seotud kaela-õlalihaste pingeseisundiga. ...
Kogu aeg unine
Tere, mure on selline et kogu aeg on väsinud tunne (pealelõunat on eriti tugev unevajadus).Kohvi ei armasta heal juhul joon 1 tassi päevas. Vahepael proovisin Cofi-tabs-i(u.5 kuud tagasi).Enesetunne läks ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Kahtlustan meeleoluhäiret, depressiooni ühes kehaliste vaevustega.
Perearst, esmased uuringud. kui need korras siis psühhiaatri konsultatsioon.
Head tervist soovides,
Madis ...
kilpnääre
Tere!
Olen 32-aastane naine. Olen viimasel ajal pidevalt väsinud, ka juba hommikul ärgates. Meeleolu on pidevalt kehv, ei ole huvi seksi vastu. Millegipärast ei õnnestu mul ka oma ülekaalust ...
Vastas dr Eero Merilind
Lugupeetud Tiina.
Usun, et kilpnäärme probleemiga antud juhul tegemist ei ole. Pigem
kalduksin Teil diagnoosima meeleoluhäiret (depressiooni). Soovitan
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: