Kõrge vererõhk? 02.12.14 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!

Alustan sellest, et 2012. aasta sügisel läksin pärast pikka kodus istumist (2 lapsega dekreedis) tööle ning peale mida hakkas mu tervis jumpsima. Minu probleemid algasid sellega, kui avastasin, et mu põlvedele on tekkinud nahast tumedamad, karedad laigud, mis pole siiani kuhugile kadunud (umbes 2012-2013 aasta). 2013. aasta maikuust haigestusin angiini, mille ravisin terveks AB. Sama aasta septembrikuus haigestusin järjekordselt angiini ning haaratud oli ainult üks mandel. Arst määras ka seekord AB, kuid peale kuuri lõppu jäi haigeks teine pool. Sain raviks hoopis teised AB, mis võtsid mädaplekid küll ära, kuid mandlid ise jäid ikka valusaks. Edaspidi ravisin neid ainult nö looduslikud, kuristades kurku, pigistades mädakorke välja jne. 2014. aasta veebruarikuus pöördusin arsti juurde, kuna avastasin, et mu vererõhk on seletamatult kõrge (140/90). Sattusin juhuslikult mõõtma seega ei tea, mis ajast ta mul kõrgem oli, kuna ise ennast halvasti ei tunne. Mainin ka ära, et pole elu sees olnud probleeme mandlitega ega ka vererõhuga. Pandi mulle peale 24h vererõhuaparaat ning tulemused olid järgmised: keskmine on korras! Lisan failina kaasa ka mõõtmise väljavõtte ja pildi põlvedel olevatest laikudest. Samal ajal külastasin ka korduvalt hambaarsti, kuna hammastest sõna otseses mõttes murdus tükke. Praeguseks on hambad korras. Arst tegi mulle hunnik vereanalüüse (glükoos,TSH, Anti-CCP, C-reaktiivne valk, alaniini aminotransferaas, aspartaadi aminotransferaas, kreatiniin, reumatoidfaktor, antistreptolüsiin-O, eGFR, hemoglobiin, hematokrit, leukotsüüdid, erütrotsüüdid, MCV, MCH, MCHC, RDW, trombotsüüdid, trombokrit, MPV, PDW, neutrofiilide suhtarv ja arv, eosonifiilide suhtarv ja arv, basofiilide suhtarv ja arv, monotsüütide suhtarv ja arv, lümfotsüütide suhtarv ja arv). Kõik analüüsid olid korras va antistreptolüsiin-O, mis oli 202,7 IU/ml (norm on kuni 200). Arst saatis LOR´i konsultatsioonile, kus soovitati mandlid eemaldada (operatsiooniaeg ootab mind 2015. aasta kevadel). Juulikuus kontrollisin veres oma algatusel järgmisi asju: kaltsium, magneesium ja antistreptolüsiin-O, mis kõik olid korras. Isegi antistreptolüsiini näit oli langenud 177,4 peale. Peale suve hakkas mulle sümptomeid juurde tekkima. Nagu näiteks öine käte väljasuremine, krambid varvastes, pearinglus, kaelapinged, vesised silmad, naha kuivus, aeg-ajalt kohin kõrvades, gaasid, pidev kõhulahtisus, naksuvad liigesed (põlved), selili olles miski nagu suruks kõrile, valu rinnus nii paremal, kui ka vasakul, pidev külmatunne. Esimesed kaks sümptomit kõrvaldasin magneesiumi jalavannide tegemisega, kuid ülejäänud on alles. Oktoobrikuust lisandus minu sümptomite nimekirja alaseljavalu (rohkem paremal pool), mis on selline õrnemat sorti, mis tuleb ja läheb. Ei teinud sellest välja, kuna arvasin, et võib-olla kujutan seda omale ette. Paar nädalat tagasi hakkas mul järsku väga halb ning pöördusin EMO´sse, kus mu vererõhu näitajad olid järgmised: 159/108, pulss 98. Peale seda pöördusin järjekordselt perearsti juurde, kes korrutas mulle, et tõenäoliselt on mul stress ja kujutan omale neid sümptomeid ette. Kuna mu emal on kilpnäärme alatalitlus (avastatud umbes 30. aastaselt) ja vanaemal samuti (avastatud 75 aastaselt), siis kahtlustasin eelkõige omal samuti seda haigust, kuid vereanalüüs seda ei näita, mis tähendab, et kilpnäärmega peaks mul ju kõik korras olema?!
Kuna otsisin oma haigustele jätkuvalt vastuseid, siis panin endale nö ise diagnoosi...mul on vitamiinipuudus. Seega lasin omal algatusel teha vereanalüüsi diagnoosimaks vitamiinipuudust. Vitamiin B12 oli korras, kuid vitamiin D oli 49,8 nmol/l (norm kuni 50). Vereanalüüse andes viibis laboris laboriarst, kellega soovitati mul arutleda oma analüüside üle. Vaadates analüüsid üle, sain vastuseks, et mul on kontrollitud neere ainult ühe analüüsiga, kuid tegelikkuses on neid kokku neli. Tegin oma raha eest ülejäänud kolm, kust selgus, et kaalium on normis, kuid reniin (püstiasendis)on 2.04 uIU/ml (norm 4.40 - 46.10). Ei tea päris täpselt, mida see tähendab!
Kolmanda analüüsi (aldosteroon) vastust ma veel ei tea, kuna seda tehakse Saksamaal (pealaboris) ja sellega läheb aega 10 tööpäeva.
Ehk oskate anda minu jutu ja tehtud analüside põhjal mingi hinnangu, millest mul need sümptomid ja haigused järsku tekkisid?!

Ette tänades!

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist
Noore inimese kohta on neid sümptomeid väga palju ja kindlasti tuleb enne, kui hakata seda stressiga seostama, lülitada välja tõsised orgaanilised haigused.
1. ASO üksi ei ütle just palju kurgumandlite kohta, küll aga muu - sagedased angiinid, pidevad mädakorgid jne. Mandlite ärallõikamine kõlab nagu hea plaan ja mul on hea meel, et see ka lähiajal teoks saab - üksiti aitab see kindlasti edasi ka diagnoosi täpsustumisel - operatsioonijärgselt saab vaadata, millise osa sümptomeid mandlilõikus lõpetas, mis aga alles jäid.
2. Neerude funktsioon: Teie kirjast ei selgu, kas lisaks vereanalüüsidele on tehtud ka uriiniproov?
3. Vererõhu jälgimine: Holtermonitooringu tulemusega võib rahul olla, küll aga on Teie EMOs mõõdetud vererõhu väärtused eriti Teie vanuses sobimatud. Kõige parema pildi Teie vererõhust saaks siis, kui Te niteks 2 nädala jooksul kodustes tingumustes iga päev oma vererõhku ise mõõdaksite, soovitavalt mite randme- vaid õlavareemansetiga aparaadiga ja tulemusi koos oma perearstiga üle vaataks.
4. Kilpnäärme talitlus: tehtud analüüside põhjal võib öelda, et sümptomite põhjusena võib kilpnäärme patoloogia praktiliselt välistada. Küll aga huvitaks mind kõrvalkilpnäärme töö (selle patoloogia esinemine on küll haruldane, aga samas klapiks päris hästi osadega Teie sümptomitest) - osaliselt peegeldab seda ka aldosteroon, mille tulemust Te veel ootate, aga seda näitavad ka parathormoon, kaalium, kaltsium, ioniseeritud kaltsium, kaalium.

Kui orgaaniline patoloogia on välistatud, siis võib sellele stressiteemale edasi keskenduda.
Lugupidamise ja tervitustega
le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.