Stoom, probleem roojamisega 20.06.12 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Olen 50 a mees, kellel halvaloomulise soole kasvaja tagajärjel lõigati ära suurem osa pärasoolest, incl nn „paun”, kuhu väljutamiseks kogunevad jääkained. Algselt toodi soole ots kõhu peale välja kogumiskotti, hiljem stoom likvideeriti ja kõhukoopas õmmeldi soolte otsad kokku. Nüüd on suured probleemid roojamisega. See on ettervamatu ja kaootiline, mistõttu pean viibima suurema osa ajast WC vahetus läheduses. Operatsioonist on möödas mitu kuud, olukord on pisut paranenud, kuid õigesse (opieelsesse) rütmi väljaheitumist ei saa ma tõenäoliselt enam kunagi. Seetõttu kannan ka püksmähkmeid. Kui on vaja pikemaks ajaks kodust välja minna ja samaaegselt puhtust hoida, siis olen eelnevalt võtnud Sevrodoli 10 mg tabletist pool (5 mg morfiini). Teatavsti on see ravim aga ennekõike tugev valuvaigisti, kuid vähendab ka seedetrakti motoorikat ja blokeerib/aeglustab soolte tegevust, kaasneb ka teatud määral uriinipeetus. Nimetatud doosi tagajärjel puudub vajadus tualetti kasutada keskmiselt 5-6 tundi. See tekitab turvatunde ja saan vabalt liikuda. Kuid asjal on ka teine külg. Kui pidevalt Sevrodoli kasutada, siis võib tekkida oht, et muutun selle ravimi suhtes resistentseks. Ravim on aga ennekõike tugev valuvaigisti, mida ma ei võta sellel eesmärgil, sest mul valud puuduvad. Nüüd minu küsimus Teile: Kas eelpool nimetatud ravimile on alternatiivi, mida kasutada soolte tegevuse aeglustamiseks? Tramadoolil selline efekt puudub, olen seda katsetanud. Muidugi oleks ideaalne, kui see ravim ei kuuluks opioidide kategooriasse. Kuid seda vist on palju tahetud. Perearst tunnistas ausalt, et ta ei oska mu küsimusele vastata ega nõu anda. Mida Teie soovitate? Kuskil peab ju mingi lahendus peituma.
Tänan vastuse eest ette!

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Tänan usalduse ja mõtelma paneva küsimuse eest. Kõigepealt soovitan mitte kasutada Sevredoli, selle põhitoime on midagi muud ja oht sõltuvuse tekekks on väga suur. Teiseks- raskest operatsioonist on möödas 3 kuud, see on tegelikult üsna lühike aeg, võime loota, et tulevikus kohaneb seedetrakti talitlus uue olukrraga, ja probleem nii häiriv ei ole. Kolmandaks- ülioluline on leida selline toiduvalik, mis annab rahuldava sooletegevuse. Kui tavliselt võitleme kõhukinnisusega, soovitades patsientidel tarbida rohkem kiudaineid sisalddavat toitu ( leib, kliid, pudrud, puu ja köögiviljad) ja juua vedelikku siis TEil peaks olema asi vastupidi. Kuid see on väga individuaalne ja väärib katsetamist. Neljandaks ravimitest. Tuntud kõhukinnisti on loperamiid e imodium. See on käsimüügis täiesti vabalt saadaval ja võetakse järgnevalt : ägeda kõhulahtisuse korral algul 2 tabletti (4 mg) ja edasi iga
vedela iste järel 1 tablett sisse võtta. Mitte kasutada üle 8 tableti (16 mg) ööpäevas.
Võimalik on ka nö arstlik katsetamine ravimite kõrvaltoimetele tuginedes. Nt. vererõhuravim verapamiil omab kõrvaltoimena kõhukinnisust. Kui on juhtumisi vererõhk kõrgem, siis tasub katsetada. Veel katsetamisest. Näiteks Atropiin omab päris kindlasti seedetrakti tegevust aeglustavat toimet. Seda kasutatakse nt operatsioni eelselt ja op-i ajal. Seda süstitakse, kuid atropiin oli varemalt saadaval nn Belladonna eksteaktina. Uurisin, kuid seda apteekides ei ole, kuid tasub otsimist.
Abi võib olla ravimtaimest nimega koirohi. Kui sellest teha parajalt kange tõmmis, siis peaks see küll aeglustama seedetrakti motoorikat. Tasub proovida ka lihtsat vahendit- söetabletti. Kuid seda mitte tavapärase 1-2 tabletina, vaid suures koguses, nt 20-40 tabletti. Seda antakse sarnases koguses sisse nt mürgistuste korral, sellel ei ole ohtlike kõrvaltoimeid, kuid söes imendub liigne vaba vedelik soolestikus ning peaks siis kompaktsemalt väljuma.
Veel üks veidi tüütu soovitus. Nimelt toitumis-roojamispäevik. Sinna tasub kirja panna kõik see mida sööte ja joote, ning passiva pooelele see kuidas soolestik reageerib ja kui palju ja mismoodi väljaheide välja näeb. Veiditüütu, kuid on väga informatiivne ja võimaldab teha peagi järeldusi.
Lõpetuseks soovitan otsida endale nn meditsiinilise sõbra, kes mõtleb arstlikult läbi kõik poolt ja vastuargumendid ning jälgib asjatundlikult käekäiku vajadusel edasi mõeldes. Eespool kirjeldasin vaid mõningaid võimalusi, mis meenusid 10 minutilise kirjutamise käigus, loodan, et nendest on abi.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Nõuanded teemal: Perearst

Kõhukinnisus

Minu kõhukinnisus ei seisne mitte väljaheite "kõvaduses", vaid selles, et kõhus oleks nagu takistus ees, mis ei lase väljaheitel välja tulla. Vasakul pool alakõhus on aeg-ajalt pakitsus või valutunne ning ...

Le Vallikivi

Vastas dr Le Vallikivi

Tervist,
Kui rääkida kõhukonnisusest, siis on kindlasti oluline ka väljaheite konsistents (näiteks puha pabulatena, tahke sitke, pehme või vedel), roojamissagedus, kas kõhukinnisus vaheldub kõhulahtisusega, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: