Ioniseeritud kaltsiumi näit kõrgem 11.05.10 / Perearst

Külastaja küsib:

Pöördusin lapsega (tüdruk, 4 a) perearsti poole, kuna laps käis tihti pissil. Iseenesest uriini tal eriti ei tulnud, kuid midagi teda nagu häiris, mis sundis potile istuma minema. Hetkeseisuga on potil käimine vähenenud, kuid murelikuks tegi mind lapse vereanalüüsi vastus. Perearst ütles, et kõik on korras, kuid kui vaatasin analüüsi lähemalt, siis leidsin, et ioniseeritud kaltsiumi näit on kõrgenenud: 1,485 mmol/l (referentsvahemik 1,17 - 1,29). Perearst täiendavaid uuringuid ega kordusanalüüsi vajalikuks ei pidanud. Kuna aga lugesin internetist häirivat informatsiooni, et ioniseeritud kaltsiumi kõrgenenud näit võib viidata mitmetele tõsistele haigustele (hüperparatüreoidism, kasvajad jne), siis tekkis mure. Kuidas peaksin edasi toimima? Laste eriarstide juurde on järjekorrad mitu kuud pikad ja ega ma ei teagi täpselt, millise spetsialisti poole peaksin pöörduma (saatekirja paluma).
Lisan ka ülejäänud verenalüüsi näidud. Uriinianalüüsi näidud olid väidetavalt korras, ainult valku rohkem (2x järjest). Samuti võeti häbememokkade vahelt aeroobne külv (kuna aeg-ajalt esineb punetust), kuid sealt midagi ei leitud.

Hemoglobiin: 125 g/L
Hematokrit 36,7 %
Leukotsüüdid 7,4x10 9/L
Erütrotsüüdid 4,54x10 12/L
MCV 80,9 fL
MCH 27,7 pg
MCHC 342 g/L
RDW 14,9%
Trombotsüüdid 331 x 10 9/L
Trombokrit 0,25%
MPV 7,6%
PDW 46,1%
%Neutrofiilid 33,9%
%Eosinofiilid 3,6%
%Basofiilid 0,9%
%Monotsüüdid 5,5%
%Lümfotsüüdid 52,6%
Abs.arv Neutrofiilid 2,5x10 9/L
Abs.arv Eosinofiilid 0,3 x 10 9/L
Abs.arv Basofiilid 0,1 x 10 9/L
Abs.arv Monotsüüdid 0,4 x 10 9/L
Abs.arv Lümfotsüüdid 3,9 x 10 9/L

Biokeemilised uuringud:
Glükoos plasmas: 4,2 mmol/L
ALAT: 11 U/L
Kreatiniin: 26 mkmol/L
Ioniseeritud kaltsium: 1,485 mmol/L

Kaltsiumi näidu võttis perearst kontrolliks tegelikult seetõttu, et laps ei joo piima, kuna alla aastasena piimaasendajat saades tekkisid tal väljaheite sisse verelibled, mis kadusid, kui vahetasime piima välja allergialaste piimaasendjaga. Hetkel sööb piimatoodetest juustu, jogurtit, jäätist.

Suur tänu ette vastuse eest.

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist,
antud juhul on mul tunne, et siin on 2 täiesti erinevat teemat.
Esiteks sage urineerimine, millega Te arsti poole pöördusite:
Kuna kirjeldate ka episoodilist punetust häbememokkade vahel, siis kõige tõenäolisemalt ongi tegemist hariliku ärritussündroomiga: kui last seebiga või dushigeeliga altotsast pesta või kui ta armastab vahuvannis käia või kui ta peale pissil-kakalkäiku pühib end valetpidi või ebapiisavalt, on intiimsete kehaosade ärritus kerge tulema ja sellest ka sage pissilkäimine, kusjuures uriini hulk on iga kord minimaalne. Vaadake kõik need protseduurid üle. Valk uriinis - seda peaks täpsustama, palju oleneb ka sellest, kas analüüs on tehtud ribatesti või analüsaatoriga või saadetud laborisse. Kui laboriproovi vastuses on valk positiivne, siis peaks seda küll edasi uurima, kui ribatesti oma, siis peaks analüüsi laboris kordama.
Teiseks, mis puudutab kõrgemat kaltsiumi väärtust vereanalüüsis. Kuna too sai võetud hoopis selles valguses, et laps piima ei joo, siis ilmselt tahtis perearst kontrollida, ega tal D-vitamiini puudust pole, sest siis läheb veres kaltsiumi ja fosfori ainevahetus paigast ära. Samas on ioniseeritud kaltsium kohutavalt tundlik analüüs võtmistingimuste suhtes - kui veri 20–25 °C 15 minutitiga jahutatud ümbrikus laborisse ei jõua (2–8°C säilib 45 minutit), siis ongi vale tulemus käes ja lapsevanem asjatult ehmunud. Sellepärast meeldib mulle d-vitamiini enda mõõtmine rohkem. Samas, kui Te ütlete, et Teie laps sööb kenasti juustu ja jogurtit, siis peaks ta sealt kenasti oma D-vitamiini ja kaltsiumi kätte saama, nii et muretsemiseks pole põhjust.
Loodetavasti on sellest vastusest abi,
parimate tervitustega,
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.